“Vaktsiinid on olnud 20. sajandil ja 21. sajandi algul põhiline tegur, mis on aidanud meil nakkushaiguste puhangutest ja epideemiatest lahti saada," kinnitab Kuulo Kutsar. Foto: Arno Sar
Uudised
29. aprill 2020, 15:35

STAAŽIKAS EPIDEMIOLOOG KOROONAVIIRUSEST: kuni vaktsiini ei ole, peame end kaitsma teiste vahenditega

Kui kõne all on uus koroonaviirus, siis kas me räägime ikka ühest ja samast viirusest või on see muutunud? Millal on oodata vaktsiinide valmimist? “Mõned lootustandvad vaktsiinid on,” rääkis staažikas epidemioloog Kuulo Kutsar Vikerraadio saates "Huvitaja". Aga mida teha seni, kuni neid pole, sest viirust hävitada me ei suuda?

“Kui me räägime SARS-CoV-2st ehk uuest koroonaviirusest, siis tegemist on üsna oluliselt muutunud viirusega võrreldes sellega, mis see võis kunagi olla looduses,” tõdes Kutsar. “Praeguseks ajaks on üsna kenasti kindlaks tehtud, et viirus pärineb algselt nahkhiirtelt, ühelt kindlalt Lõuna-Hiinas pesitsevalt liigilt. See on üle kandunud looduses kärpkassidele ja nendelt ka teistele loomadele. Hiinas arvatakse praegu, et see võis üle kanduda soomusloomadele ja Wuhani loomaturul ilmselt inimestele.”

Selline kohanemine inimorganismiga on võimalik tänu sellele, et viirus on läbi teinud mutatsioonid.

Kutsari sõnul on hiinlased täpsemalt määratlenud, et tegemist võib olla A-, B- ja C- mutatsioonidega – need on kolm põhivarianti.

“Ja see põhivariant, mis põhjustas Hiinas Wuhanis ja Hubei provintsis inimestel haigestumist, levis Hiinast ka USAsse ja Austraaliasse. Euroopas domineerib selle jaotuse järgi C-variant ja seda viirust on leitud Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja isegi meil lähedal Rootsis,” rääkis Kutsar.

Kutsar märkis, et huvitaval kombel pärineb viiruse Itaalia variant, mis põhjustas eriti palju pahandust Põhja-Itaalias, Singapurist ja viiruse muteerunud variant saabus Itaaliasse Saksamaa kaudu.

USA teadlased on tuvastanud uuel koroonaviirusel 6–8 mutatsiooni.

“Mutatsioonide toime, muide, võib olla kahesugune,” selgitas epidemioloog. “Üks variant on see, et viiruse virulentsus ehk haigust tekitav nakatumisvõime suureneb ja paralleelselt suureneb muidugi ka levikuvõime, mis ilmselt on praegu ülekaalus.

Ja teine võimalus on see, mis tekib pikemaajalise ringluse tulemusel inimpopulatsioonis – virulentsus langeb, mille tulemusel väheneb ka viiruse levikuvõime inimeste hulgas. Tulemuseks on see, nagu meil on olnud kogemus näiteks pandeemilise gripiviirusega, et see muutub püsivalt ringlevaks ja mitte väga agressiivseks viiruseks.”

Viimast võimalust on Kutsari sõnul teatud määral prognoositud ka uue koroonaviiruse suhtes – et see võib mutatsiooni tulemusena oma haigusttekitavat võimet kaotada ja jääda meie sekka ringlema aastateks või isegi aastakümneteks.

Millal tulevad vaktsiinid?

Mutatsioonid teevad kahtlemata ka vaktsiini loomise keerulisemaks. Kui kaugel ollakse praegu nende loomisega? Millal need võivad meieni jõuda ja kasutusse tulla?

“Vaktsiini loomine toimub praegu ja ka üldiselt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO koordineerimise all, nii et kõik, kes arvavad, et nende kandidaatvaktsiinid võivad kunagi käibele tulla, teatavad oma edusammudest.”

Üleeilse seisuga oli WHO-I andmeid seitsme vaktsiini kohta, mis on juba kliinilises katsetuses, st neid katsetatakse juba inimestel.

“Põhiliselt katsetatakse neid kolme näitaja suhtes: vaktsiin peab olema ohutu, see peab olema immunogeenne ehk esile kutsuma heal tasemel immuunsuse inimese organismis ja ei tohi anda kõrvaltoimeid. “

Peale selle on WHO-l andmed ka nn eelkliinilistes katsetustes olevate vaktsiinide kohta ja neid on kokku 82. Nii et praegu on WHO koordinatsiooni all arendamisel 82 pluss 7 ehk kokku 89 vaktsiini. “Mõned lootustandvad vaktsiinid on,” kommenteeris Kutsar edusamme.

Kutsari sõnul on teada täpsemad andmed ühe Pekingi biotehnoloogiainstituudis arendatava vaktsiini kohta. “Hiinlased on teatanud, et see võib valmis saada 31. jaanuariks 2021. On andmed ka kahe USA-s arendatava vaktsiini kohta. Üks firma on öelnud, et vaktsiin saab valmis 1. juunil 2021 ja teine korporatsioon on öelnud, et vaktsiin võib valmis saada novembris 2020. See on kõige lähedasem aeg, mida on pakutud.

“Pekingi biotehnoloogiainstituudi vaktsiin on ainsana jõudnud kliiniliste katsetuste teise faasi, mis tähendab, et seda katsetatakse tuhandetel inimestel. Teised vaktsiinid on enamikus 1. faasis, st neid katsetatakse piiratud arvul inimestel,” selgitas Kutsar. “Nii et see Hiina vaktsiinivariant võib tõepoolest jõuda kõige esimesena käibesse.”

Aga kas seni, kuni vaktsiini pole, peame tegutsema edasi samamoodi kui praegu – vähendama kontakte ja järgima 2 + 2 reeglit?

Kutsar vastab sellele jaatavalt. “Vaktsiinid on olnud 20. sajandil ja 21. sajandi algul põhiline tegur, mis on aidanud meil nakkushaiguste puhangutest ja epideemiatest lahti saada. Kui meil esialgu vakstiini pole, peame lootma ainult teistele teguritele."

Muude teguritena loetleb Kutsar karantiini ja piirangute kehtestamist, sotsiaalset distantseerumist, hügieeninõuete täitmist ja isegi maskide kandmist. Viirust hävitada me esialgu ei suuda.