KAS MEIL OLEKS ROOTSILT MIDAGI ÕPPIDA? Staažikas epidemioloog: kahtlemata oleks

Kuulo Kutsar on rääkinud ka Rootsi peaepidemioloogi ja Rootsi epideemiatõrje peastrateegi Anders Tegnelliga.

"Tema koos Rootsi endise peaepidemioloogi professor Johan Gieseckega on selle strateegia välja mõelnud. Põhimõte on neil see, et rangete piirangute asemel on Rootsi lootnud elanike arusaamisele ja nende kohusetundele. Nad on samal ajal kehtestanud kodus töötamise võimaluse, kuid on öelnud, et inimeste kogunemine ei peaks ületama 50 inimest. Meil on see palju rangem." Samuti töötavad alg- ja põhikoolid,  baarid ja restoranid.

"Kogu strateegia eesmärk on aeglustada viiruse levikut ja mitte koormata tervishoiusüsteemi," selgitas Kutsar. "See on neil ka kenasti õnnestunud, sest kui nad tegid matemaatilise modelleerimise koolide sulgemise kohta, siis selgus, et alg- ja põhikoolide sulgemise korral puuduks töölt 10% tervishoiutöötajaid, st  eeskätt arste ja õdesid –  see oleks ju lausa tervishoiuvõrgu kahjustamine. Sellised põhimõtted on neil aluseks."

Samal ajal  tuginevad nad Kutsari sõnul sellele, mis on maailmas üldteada: et  üle 80%-l nakatunud inimestel tekivad kerged ja sageli vaevumärgatavad haigusnähud, kuid selle tagajärjel kujuneb neil välja immuunsus ja nad ei nakatu edaspidi ei ise ega levita ka viirust teistele inimestele

"Selline on võetud suund inimeste kaitsmiseks tingimustes, kus vaktsiini pole."

"Rootslased väga loodavad kogukonna immuunsuse kujunemisele, aga kuidas see tegelikult välja kujuneb, mil määral see on õigustatud, eks seda näitab kindlasti lähitulevik," ütles Kutsar.

Kas see pole mängimine inimelude hinnaga? Eesti on küll ka rahvaarvult väiksem, aga meil on 55 surnut, samas kui Rootsis ligi 2800. (5.mai seisuga)

Kutsar mainis, et rootslased tunnistavad ka oma vigu – nad ei pööranud algul piisavalt tähelepanu hoolekandeasutustele ja eakate, üle 70aastaste inimeste kaitsmisele. „See on tarkus tagantjärele, mida rootslased on praeguse epideemia ajal kogenud.“

Kas meil oleks midagi ka Rootsilt õppida? „Kahtlemata oleks,“ arvab Kutsar. Kutsari sõnul on Rootsi peaepidemioloog Tegnell kursis ka Saaremaa puhanguga ja too olevat imestanud, kuidas me suutsime sellisel tasemel puhangu vallandada mandrist isoleeritud saarel.

„Ta tõi näiteks Gotlandi saare Rootsis. Üle Läänemere on nende vahe 185 kilomeetrit, aga milline tohutu erinevus. Gotlandil praktiliselt puhangut pole, sest rootslased kehtestasid õigel ajal saarele teatud piirangumeetmed ja vähendasid kommunikatsiooni ja liiklust mandri-Rootsiga. Ja mis on tulemus? Kui meil Saaremaal on möllanud tõeline epideemia, siis Gotlandil on tänase päeva seisuga ainult 54 haigusjuhtu ja ainult kolm surmajuhtu. 10 000 elaniku kohta on seal  haigestunud ainult üheksa inimest, samal ajal kui nende epideemiakeskuses Stockholmis 36 inimest 10 000 kohta.“

Kutsari sõnul on epidemioloogia põhitõde, et saari on võimalik väga kenasti kaitsta. Selles osas Eestis väga rängalt eksiti, mida kinnitab võrdlus Gotlandiga.