Uudised

KAS MEIL OLEKS ROOTSILT MIDAGI ÕPPIDA? Staažikas epidemioloog: kahtlemata oleks 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 7. mai 2020, 05:00
"Põhimõte on neil see, et rangete piirangute asemel on Rootsi lootnud elanike arusaamisele ja nende kohusetundele," kirjeldab Kuulo Kutsar rootslaste valikuid.Foto: Arno Saar
Rootsi on valinud võrreldes teiste riikidega teistsuguse strateegia võitluses koroonaviirusega. Kriitikud on seda nimetanud isegi eksperimendiks inimeludega. Kas Rootsi meetmed on ennast õigustanud? “Eks seda näitab kindlasti lähitulevik,“ ütles staažikas epidemioloog Kuulo Kutsar, kes kõneles Vikerraadio saates "Huvitaja“ Rootsi kogemusest.

Kuulo Kutsar on rääkinud ka Rootsi peaepidemioloogi ja Rootsi epideemiatõrje peastrateegi Anders Tegnelliga.

Samal teemal

"Tema koos Rootsi endise peaepidemioloogi professor Johan Gieseckega on selle strateegia välja mõelnud. Põhimõte on neil see, et rangete piirangute asemel on Rootsi lootnud elanike arusaamisele ja nende kohusetundele. Nad on samal ajal kehtestanud kodus töötamise võimaluse, kuid on öelnud, et inimeste kogunemine ei peaks ületama 50 inimest. Meil on see palju rangem." Samuti töötavad alg- ja põhikoolid,  baarid ja restoranid.

"Kogu strateegia eesmärk on aeglustada viiruse levikut ja mitte koormata tervishoiusüsteemi," selgitas Kutsar. "See on neil ka kenasti õnnestunud, sest kui nad tegid matemaatilise modelleerimise koolide sulgemise kohta, siis selgus, et alg- ja põhikoolide sulgemise korral puuduks töölt 10% tervishoiutöötajaid, st  eeskätt arste ja õdesid –  see oleks ju lausa tervishoiuvõrgu kahjustamine. Sellised põhimõtted on neil aluseks."

Samal ajal  tuginevad nad Kutsari sõnul sellele, mis on maailmas üldteada: et  üle 80%-l nakatunud inimestel tekivad kerged ja sageli vaevumärgatavad haigusnähud, kuid selle tagajärjel kujuneb neil välja immuunsus ja nad ei nakatu edaspidi ei ise ega levita ka viirust teistele inimestele

"Selline on võetud suund inimeste kaitsmiseks tingimustes, kus vaktsiini pole."

"Rootslased väga loodavad kogukonna immuunsuse kujunemisele, aga kuidas see tegelikult välja kujuneb, mil määral see on õigustatud, eks seda näitab kindlasti lähitulevik," ütles Kutsar.

Kas see pole mängimine inimelude hinnaga? Eesti on küll ka rahvaarvult väiksem, aga meil on 55 surnut, samas kui Rootsis ligi 2800. (5.mai seisuga)

Kutsar mainis, et rootslased tunnistavad ka oma vigu – nad ei pööranud algul piisavalt tähelepanu hoolekandeasutustele ja eakate, üle 70aastaste inimeste kaitsmisele. „See on tarkus tagantjärele, mida rootslased on praeguse epideemia ajal kogenud.“

Kas meil oleks midagi ka Rootsilt õppida? „Kahtlemata oleks,“ arvab Kutsar. Kutsari sõnul on Rootsi peaepidemioloog Tegnell kursis ka Saaremaa puhanguga ja too olevat imestanud, kuidas me suutsime sellisel tasemel puhangu vallandada mandrist isoleeritud saarel.

Kutsari sõnul on epidemioloogia põhitõde, et saari on võimalik väga kenasti kaitsta. Selles osas Eestis väga rängalt eksiti, mida kinnitab võrdlus Gotlandiga.