Uudised

COVID-19 OSAKONNA JUHT: praegu on oluline vältida viiruse levikut kortermajades 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 7. mai 2020, 12:52
„Soovitan leida mereäärse koha või matkaraja, kus ei ole palju inimesi, et seal siis värsket õhku ja suve lõhnu nautida," ütleb dr Lill.. Foto: Erakogu
Ida-Tallinna Keskhaigla siseosakonna juhataja ja COVID-19 osakonna juht dr Alice Lill ütleb, et ka juba veidi lõdvemaks muutunud viirusevastastest reeglitest tuleb kinni pidada.

„Ilmad paranevad ja viiruse levik õues on kindlasti väiksem kui siseruumides, samas tuleb igal juhul jälgida elementaarseid nõudeid, hoida käed puhtad ning järgida muid soovituslikke käitumis- ja hügieenireegleid,“ ütleb dr Lill. „Soovitan leida mereäärse koha või matkaraja, kus ei ole palju inimesi, et seal siis värsket õhku ja suve lõhnu nautida. See, kui inimesed saavad puhata ja oma tervise eest hoolitseda, on ainult positiivne.“

Samal teemal

Tallinnas hakkas haigus levima väikese viivitusega, sellest ka dr Lille sõnul siinne haigusjuhtumite jätkumine. „Praegu on oluline, et ei tekiks levikut suuremates elurajoonides ja kortermajades.“

Tervise suhtes tuleb olla tähelepanelik

Ida-Tallinna Keskhaigla enam uusi COVID-19 patsiente vastu ei võta, nüüd saab veidi heita pilku olnule. „Koroonaviirusest tingitud kopsupõletikuga sattusid meie haiglasse pigem suhteliselt terved või kergemalt väljendunud krooniliste haigusega inimesed, kas kerge diabeedi või kerge kõrgvererõhktõvega patsiendid,“ ütleb dr Lill. „Silma on jäänud, et nende seas on pigem ülekaalulisi inimesi. Kui vaadata Eesti haigestumistrendi, siis on paljud vanuses 40-55 – ehk need, kes elavad sotsiaalselt aktiivset elu, töötavad ja toimetavad.“

Dr Lille sõnul on inimesi, kellel ei teki ühtegi sümptomit, haigus tuvastatakse alles juhuslikul testimisel. „Neil, kellel on kehv enesetunne, nohu ja köha koos lihasvaluga, tuleks olla tähelepanelik,“ ütleb ta. „Oleme tähele pannud, et haigus kulgeb kahe lainena. Sümptomid kestavad esimesed kuus päeva, inimene hakkab justkui terveks saama, aga siis tulevad sümptomid tagasi, ja juba raskemal kujul. Just sel ajal võibki välja kujuneda kopsupõletik. Kui inimesel tekivad kodus hingamisraskused, nii et ta hingeldab juba mõne sammu astumise peale, tuleb kindlasti kiirabi kutsuda. Kergete haigusnähtude puhul võiks perearstiga nõu pidada ja võtta palavikualandajat.“

Ravita jäänud inimesel võivad arsti sõnul kahjustuda lisaks kopsudele ka muud organid nagu süda, neerud ja aju. „Südamelihase kahjustust põletiku näol on kirjeldatud seni väga üksikutel juhtudel ja pigem noorematel. Väga palju andmeid koroonaviiruse järgsete organkahjustuste kohta tuleb kindlasti hiljem, kui info kokku kogutakse ja analüüsitakse,“ räägib dr Lill.

Kas oleme valmis uueks puhanguks?

Teooriaid ja kaheldava väärtusega infot levib palju, kuid dr Lill soovitab lugeda teadlaste või arstide kirjutatud artikleid ning säilitada lugedes terve mõistus. „Olen kuulnud imelikke lugusid dietüüleetri ravivast toimest. Alles tekitas USA presidendi lause võimalikust desinfitseerimisvahendi süstimisest maailma meedias palju kõneainet,“ räägib dr Lill.

„Üks teooria on, et suitsetajatele hakkab haigus vähem külge kui mittesuitsetajatele. Tegelikult on suitsetajatel reeglina eelnev kopsukahjustus ning sellega seoses on nad kindlasti ka riskirühmas. Suitsetajate käed lähevad väga tihti suu juurde ning seetõttu võib öelda, et nad võivad olla rohkem nakatumisaltid.“