Lastefond arvab, et on äärmiselt ebatõenäoline, et seda reklaami võiks tõlgendada kui Lastefondi, riigi või kellegi muu taotlust lapsi sõna otseses mõttes tootestada, hinnastada ja müüaFoto: Erakogu
Lapsed
8. mai 2020, 12:39

Lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti selgitus, miks algatati lastefondi suhtes  menetlus.

LASTEFONDI ÄHVARDAB KOPSAKAS TRAHV! Kas uus reklaam solvab tõesti lapsi?  

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond annab sotsiaalmeedias teada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on alustanud menetlust reklaamide “Eesti kalleimad lapsed" osas. Fond on saanud hoiatuse, et kui esmaspäeva hommikul kella 9-ks ei ole kõik reklaamid eemaldatud, ähvardab neid kuni 3200 euro suurune trahv.

TTJA hinnangul on reklaam, milles lapse nägu katab triipkood, vastuolus heade kommete ja tavadega, sest kujutab last toote või asjana. Heade kommete ja tavadega vastuolus reklaam on keelatud.

Lastefond koos oma hea partneri, loovagentuuri Salama partneri ja loovjuhi Madis Otsaga rei nõustu riigiameti sellise seisukohaga.

Lastefond selgitab asja nii:

Lastefondi 2020 põhikampaania reklaamis “Eesti kalleimad lapsed” kujutatud fototöötluse puhul on tegemist visuaalse metafooriga – triipkoodi kui visuaalse kujundi abil öeldakse midagi muud kui selle otsene tähendus.

Kasutatud teksti ja visuaali kombinatsiooniga väljendab reklaam riigi ravikulude kompenseerimise süsteemi suhtes kriitilist mõtet, et otsustades harvaesinevate haigustega laste suuri ravikulusid mitte kompenseerida, annab riik mõista, et nende laste elu hind on vastava kulutuse tegemiseks liiga kõrge - loodetavasti samuti ülekantud tähenduses, mitte päriselt elule hinda määrates.

 TTJA ütleb Lastefondile saadetud hoiatuses:

„Ühiskondlikud väärtushinnangud näitavad, et inimestesse ja lastesse tuleb suhtuda austusega.“

Küsime, kas riik suhtub austusega lastesse, kui keeldub nende ravi hüvitamast? Ravi hüvitamisest keeldumine on ju võrreldav otsusega lasta lapsel surra abita. Nii näiteks aitas fond eelmisel aastal annetajate toel tasuda enam kui 600 lapse ravi, ravimi või teraapiakulud, millest riik keeldus. Avalikkuses enim kajastust leidnud juhtumid on geeniravi vajanud väikese Annabeli lugu, kes vajas elupäästvat 2,2 miljonit eurot maksnud geeniravi, aga ka 17-aastase Katerina lugu, kes vajas neerusiirdamisele pääsemiseks enam kui 300 000 eurot maksnud ravimit, mille hüvitamisest riik esialgu samuti keeldus.

Lastefondi hinnangul on ebaõige ka triipkoodile antud TTJA hinnang. Triipkood on laialdaselt kasutusel näiteks meditsiinisüsteemis. Nii omistatakse täna pea kõigis raviasutustes patsiendile unikaalne triipkood, mis on mõeldud eelkõige isikuandmete turvaliseks töötlemiseks. Pole kuulnud, et patsiendid ennast selle tõttu kaubana (vorsti või leivana) tunneksid.

On äärmiselt ebatõenäoline, et keskmine mõistlik inimene võiks seda reklaami tõlgendada kui Lastefondi, riigi või kellegi muu taotlust lapsi sõna otseses mõttes tootestada, hinnastada ja müüa. Ettekirjutus võiks olla põhjendatud ainult juhul, kui reklaami eesmärk oleks tõesti laste müümine vms.

Miks TTJA algatas menetluse reklaami suhtes?

Õhtulehele saatis omapoolse arvamuse TTJA, et selgitada tekkinud diskussiooni SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi reklaami „Eesti kalleimad lapsed“ osas.

"Kuna TTJA-ni jõudis mitu kaebust selle reklaami kohta, pidasime vajalikuks algatada menetluse. Tavapäraselt alustame menetlust kaebuste asjaolude uurimisega, nii ka seekord. Me pöördusime SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi poole selgituse saamiseks, et küsida teise osapoole arvamust. Oma pöördumisega andsime teisele poolele võimaluse selgituste andmiseks, et alles seejärel teha lõplik otsus.

Täna saame öelda, et oleme nende selgitused kätte saanud ning meie jaoks on need piisavad menetluse lõpetamiseks.

Hea tava reklaamis on ühiskondlike väärtushinnangute kogum, kokkulepitud käitumisviis, mis peaks põhinema empaatial ja laiema pildi nägemise oskuses.

Tunnustame SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tööd ning peame juhtunut kahetsusväärseks. Lisaks teeme ettepaneku reklaamiettevõtetele, et võiksime pärast kriisi koos maha istuda ja ühiselt arutada, kuidas selliseid vastuolusid edaspidi vältida."