Keha

SÜNNIMÄRK ON KAHTLANE? Onkoloog: unustame ükskord ära, et päike on naha sõber ja kahjustunud nahk on ilus! 

Elen Vettus, onkoloog, 13. mai 2020, 06:00
Kahtlasi sünnimärke saab uurida dermatoskoobiga. Foto: Vida Press
Loomulikult tahavad paljud  pärast pikka karantiini nautida päikest ja saada pruun jume, kuid päike ei ole just meie naha parim sõber. „Inimesed teavad küll, et kahtlase sünnimärgi leidmisel tuleb seda näidata arstile, kuid päevitamise kahjulikkusest on teadmised endiselt väiksed,“ arvab Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Dr Niine Nahakliiniku onkoloog Elen Vettus.

Päevitamise kahjulikkusest naha tervisele on räägitud palju, kuid seda tuleb korrata veel ja veel, sest nahamelanoomi haigestumine on nii Eestis kui paljudes teistes riikides endiselt tõusutrendis.

Kõige sagedamini diagnoositakse nahamelanoom Eestis 65–69 ja 75–79-aastastel. 30% kõikidest patsientidest kuulub vanusegruppi 20–44 aastat.

Esmashaigestumise osas on esikohal Austraalia ja Uus-Meremaa, kuid Põhja-Euroopa, sealhulgas Eesti, ei jää kahjuks palju maha. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositi 2017. aastal Eestis 142 nahamelanoomi esmasjuhtu. Osaliselt on haigestumuse tõusu põhjus nahka kahjustav tervisekäitumine ehk päevitamine, kuid olulist rolli mängib ka inimeste teadlikkuse tõus: sünnimärkidega käiakse rohkem kontrollis ning tänu sellele saadakse tihti haigusele jaole väga varakult.

"Keegi ei tohiks haigestuda nahamelanoomi lihtsalt teadmatuse tõttu," ütleb onkoloog Elen Vettus.Foto: Erakogu

Samal teemal

Inimesed teavad küll, et kahtlase sünnimärgi leidmisel tuleb seda näidata arstile, kuid päevitamise kahjulikkusest on teadmised endiselt väiksed. Või siis eitatakse päevitamise riskide tõsisust. Kõige olulisem ja muudetav riskifaktor nahamelanoomi haigestumisel ongi just ultraviolettkiirgus. Eriti suurt rolli mängivad lapsepõlves saadud päikesepõletused ning vahelduv intensiivne ultraviolettkiirgus ehk reisid päikselistesse lõunamaadesse.

Kuigi solaariumi ohtlikkusest räägitakse palju , siis ära ei tasu unustada, et ohtlik on ka tavaline päike. Nahk ei unusta mitte kunagi! Ka kerge päevitus või õrn pruunikas jume liigitub nahakahjustuse alla. Kui aga suguvõsas on olnud melanoomijuhte, siis tuleb olla päiksega eriti ettevaatlik, sest haigestumisel on olulisel kohal samuti pärilikkus.

Foto: Pixabay

Melanoomi kirurgiline eemaldamine ei ole kasvaja leviku põhjus

Kõige rohkem diagnoositakse Eestis nahamelanoomi esimeses staadiumis, mis tähendab seda, et kasvaja ei ole lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse levinud ning melanoomi paksus on kuni 1 mm. Kümne aastaga on vähenenud II staadiumi melanoomi esmasjuhtude arv ning suurenenud on I staadiumi juhtude arv. Eestis on nahamelanoomi viie aasta suhteline elulemus 10 aastaga paranenud naistel 10% võrra ning meestel 25% võrra – vastavalt 81% ja 87%. Esimese staadiumiga on viie aasta elulemus 99%.

Kahjuks on ka patsiente, kes on pahaloomulist kasvajat pikka aega kasvatanud ja selle diagnoosimiseks ei vaja arst isegi enam dermatoskoopi, vaid tunneb võimaliku pahaloomulise kasvaja juba palja silmaga ära. Kindla diagnoosi määramiseks saadetakse preparaat alati histoloogilisele uuringule – nii tehakse absoluutselt kõikide kirurgiliselt eemaldatud sünnimärkidega.

Sünnimärkide kontroll on kiire ja valutu protseduur. Kahjuks ei ole dermatoskoopiat valdavaid arste igas Eesti haiglas. Kui avastate, et üks või mõni sünnimärk on teistest erinev või tekitab muret, siis tasub uurida, kas teie perearst on liitunud Dermtesti teledermatoskoopia lahendusega. Sellisel juhul tehakse murettekitavast lesioonist pilt ning see saadetakse dermatoskopistile. Patsient saab vastuse kahe tööpäeva jooksul, inimene ei pea sõitma teise linna või ootama mitu kuud arsti järjekorras.

Foto: Pixabay

Alaealised ja solaarium

Ootan pikisilmi päeva, mil Eestis keelatakse alaealistel solaariumis käimine. Tegin koos Dr. Niine Nahakliinikuga vastava ettepaneku terviseametile ja sotsiaalministeeriumile juba seitse aastat tagasi. Alles 2019. aastal jõuti selleni, et võeti vastu seaduseelnõu, mis keelab alaealistele solaariumis käimise ning tätoveerimise. Loodan väga, et meie inimeste tervise huvides võetakse uus rahvatervise seadus peagi vastu.

Mitmes riigis on solaarium üldse keelustatud. Usun, et ühel päeval astutakse see samm ka Eestis, kuid sinna läheb veel väga kaua aega. Võidaksime  keelust väga palju – uskuge mind, noorena pruun olemine ei ole väärt riski saada ühel päeval haigus, mis võib kõige halvema stsenaariumi korral  lõppeda surmaga. Õnneks ei saa kõik päevitajad melanoomi, kuid kahjustatud nahk saadakse kindlasti.

Paneksin lapsevanemate ning eriti tüdrukute emadele-isadele südamele, et nad selgitaksid lastele solaariumi kahjulikkust. Peale melanoomiriski kiirendab solaariumis käimine naha vananemist ning rikub noore inimese naha tervist.

Rõõm on näha pisikesi patsiente – eelkooliealisi, kes käivad vanematega profülaktilises sünnimärkide kontrollis ning teavad täpselt, et päevitamine on ohtlik ja oma loomulik nahatoon on kõige ilusam.

Mina loodan küll, et mõne aja pärast hakkab haigestumus Eestis langema. Keegi ei tohiks haigestuda nahamelanoomi lihtsalt teadmatuse tõttu.