Uudised

Lugu ilmus ajakirjas Tiiu

Ettevaatust, spirulina! Populaarne toidulisand võib sisaldada saasteaineid 

Mai Maser, ajakiri Tiiu, eile, 14:39
Hiinast pärit spirulinast on leitud pliid, elavhõbedat, arseeni ja muude raskmetallide jääke. Foto: Istockphoto
Spirulina ehk sinivetikas on soojas kliimas nii looduslikult kasvav kui ka tööstuslikult basseinides kultiveeritav vetikas, kellel on kõrge toiteväärtus. Kui aga vetika päritolusse ei süvene, võib sellest saada hädade allikas. 

Oluline on veenduda, et spirulinas ei leiduks saasteaineid. Kui pole mahemärgistust, ei saa selles kindel olla!

Valgurikas ja unikaalse toitainete koostisega spirulina on kergesti seeditav, sobides hästi toidulisandiks. Spirulinat valmistatakse ka tablettide ja graanulitena, kuid suuremalt jaolt on see saadaval pulbrina.

Spirulina pulber paljude meelest hästi ei maitse, kuid hinnates selle väärtuslikkust, tasub seda lisada smuutidesse, salatikastmetesse, suppidesse, tooršokolaadi või teistesse toitudesse. Arvestage, et juba väike kogus vetikapulbrit muudab toidu tumeroheliseks. Sinivetika erkroheline värv on pärit klorofüllist ja fütotsüaniinist, mis aitavad kehast mürke väljutada. Fütsotsüaniini arvatakse olevat ainus aine, mis võib isegi vähirakkude kasvu pärssida.

Spirulinat soovitatakse tarbida diabeedi ja depressiooni korral, aga ka stressirohkel ajal ja sportliku võimekuse parandamiseks. Spirulina baasil toodetud ravimid aitavad paljude haiguste vastu ning nende abil saab ka kaalu langetada. Kosmeetikas on spirulina kasutusel näo- ja juuksemaskides.

Kuivatatud spirulina sisaldab 100 grammi kohta 300 kilokalorit, olles ka äärmiselt kasulik valgu- ja asendamatute aminohapete allikas. Rasvu on spirulinas on 7%, olulisim rasvhape on närvisüsteemi toetav gamma-linoleenhape. 

Mõnel juhul võib spirulina tekitada peavalu, lihasvalu, higistamist ja unetust. Autoimmuunsete haiguste, nagu multiskleroos, luupus, reumatoidartriit ja teised tasub spirulina tarvitamisega eriti ettevaatlik olla, sest immuunsüsteemi aktiveerijana võib see  sümptome võimendada.

Loodusest korjatud sinivetika puhul on ka oht, et veekogu võis olla saastunud. Sel juhul võib sinivetikas põhjustada maksakahjustust, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, nõrkust ja südamepekslemist. 

Ka võib spiruline olla kokku puutunud selliste vetikaliikidega, mis toodavad mikrotsüstiini. See aine võib põhjustada seedehäireid ja pikemal kasutamisel isegi maksavähki. 

USAs kasutatakse spirulina puhul liigitust „tõenäoliselt ohutu“, kui eeldatakse, et see pole olnud kokkupuudet toksilisi ühendeid tootvate organismidega. Kindel saab olla aga ainult mahemärgistusega toodete ohutuses.

Pange tähele!

1) Ainult mahe on hea

Tervisele on tõenäoliselt ohutud mahedad spirulinatooted, milles pole mürkaineid, toksilisi metalle ega kahjulikke baktereid. Tarbige ainult kvaliteetset mahetootmisest pärit spirulinat! Kui kaup on Hiinast, siis küsige näha kvaliteeditunnistust.

2) Tähelepanu soolale

Spirulina on väga joodirikas, seepärast spirulinat toiduks valmistades ärge lisage jodeeritud soola. Meres kasvanud vetikas on tavaliselt ka juba niigi piisavalt soolane, nii et soola ei ole siis vaja üldse lisada.

3) Allergia korral vältige

Vetikad võivad tekitada allergiareaktsioone, nagu nahalöövet, nõgestõbe või hingamisraskusi. Ärge tarvitage spirulinat, kui olete mereandide – vähkide ja meres kasvavate söögitaimede – suhtes ülitundlik.