Keha

Lugu ilmus ajakirjas Tiiu

5 põhjust, miks nina jookseb verd  

Madis Veskimägi, ajakiri Tiiu, 18. mai 2020, 06:21
Foto: Istockphoto
Igaüht võib tabada ninaverejooks, mis on enamasti ohutu, kuid üksjagu ebamugav ja ehmatav. Seisundi meditsiiniline nimetus on epistaks. 

Ninalimaskestas kulgevad nii kapillaarid ehk juusveresooned kui ka arterid ehk suuremad tuiksooned. Kõige sagedamini – eriti lastel – lähtub verejooks ninavaheseina eesosas paiknevatest kapillaaridest. Seda nimetatakse eesmiseks ninaverejooksuks. Kui verejooks tekib ninapiirkonna tagaosa arteritest, nimetatakse seda tagumiseks ninaverejooksuks, mida on rohkem vanemaealistel. 

Verejooks võib olla nii tugev, et seda ei olegi nii lihtne sulgeda. Õige esmaabi puhul saab  veritsuse enamasti siiski mõne minutiga peatada ja tarbetuid kannatusi vältida. 

Ainuüksi vere nägemine võib tekitada paanikat, kuid jääge rahulikuks ja rahustage haiget. Hinnake olukorda ja koostage tegevusplaan. Kannatanu peab istuma, pea ettepoole kaldu. Otsmikule ja kuklale võib asetada riidesse pakitud jääkuubikuid või midagi muud sobivat külmikust. Suruge ninatiivad parajalt tugevalt kinni, hoidke 5–10 minutit. Kui 15–20 minutiga verejooksu sulgeda ei õnnestu, kutsuge kiirabi. 

Sage viga on haige selili asetamine. Sel juhul võib näida, et veri on saadud pidama, kuid tegelikult võib see nina tagumiste käikude kaudu hoopis makku voolata. Järgneda võib oksendamine, mis on juba väga-väga kole vaatepilt nii kannatanule kui ka kõrvalolijatele. 

Korduvate ninaverejooksude korral on mõistlik minna perearsti juurde, kes laseb teha vereanalüüsid, mõõdab vererõhku, hindab ravimite tarvitamist või muud. Seejärel koostab vajadusel edasisteks konsultatsioonideks, uuringuteks ja raviks plaani. 

Põletik

Ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooniga kaasneb limaskestaturse ja mõnikord ka kapillaaride haprus, mis võib põhjustada verejooksuni. Ninaverejooks võib kaasneda põskkoopapõletiku, mõnikord ka allergilise limaskestapõletikuga. 

Keskkond

Ninaverejooksu võib soodustada kuiv toaõhk või kõrge temperatuur näiteks saunalaval või kuuma ilmaga. Veritsust võib soodustada tõusmine suurtesse kõrgustesse nii mägimatkal kui ka lennureisil.  

Vigastus

Nina nokkides võib verejooksu põhjustada õrna limaskesta tahtmatult vigastav küüneserv.  Limaskest võib saada kahjustuse ka jõuliselt nina nuusates. Verejooks võib kaasneda ninatraumaga, mis võib tekkida kukkudes, kokkupõrkest kellegi või millegagi, aga ka rusikahoobist. 

Ravimid

Turse alandamiseks ninna kantavad või samal eesmärgil suukaudselt manustatavad ravimid, mille toimeaine on ksülometasoliin, oksümetasoliin, efedriin, pseudoefedriin vm, võivad üle kolmepäevasel tarvitamisel limaskesta kahjustada ja üks sümptom võib olla verejooks. 

Igapäevatöös kohtan sageli patsiente, kellel on kujunenud omapärane sõltuvus. Turse alandamiseks iga päev mitu korda kasutatav ravim toimib järjest lühemat aega, pärast on turse veelgi häirivam ja järgneb uus ravimidoos. Pseudoefedriin on ka paljude külmetusravimite koostises – ninaverejooks võib olla ka nende tarvitamise tagajärg. 

Verejooksu võivad kõrvaltoimena tekitada verevedeldid, nagu aspiriin, hepariin, varfariin ja ka uued suukaudsed antikoagulandid ehk NOAC-d. Verd vedeldavaid ravimeid kasutatakse ka südame- ja ajuinfarkti, kopsutrombi ja teiste ränkade tüsistusega haiguste riski vähendamiseks. Nende tõsiste haiguste kõrval on aeg-ajalt esinev ninaveritsus aga väike mure. 

Haigused

Erineva tugevusega ninaverejooksud võivad kaasneda veresoonte lubjastumise ehk ateroskleroosi ja ravimata kõrgvererõhktõvega. Verehaigused, näiteks hemofiilia või von Willebrandi tõbi võivad avalduda korduvate ninaverejooksudega. Veresoonte kahjustust esineb koos päriliku haiguse teleangiektaasiaga. Harv, kuid võimalik ninaverejooksude põhjus võib olla ninaõõnes arenev kasvaja.