ÕDE, KEDA OOTAVAD KOJU RASKELT HAIGED: kõige rõõmsamad on hetked, kui inimene paraneb

Iga päev ootavad haiged, millal tuleb nende juurde koju õde Vida Mooses. „Oi, minu arst tuli!" rõõmustab nii mõnigi. See võib olla vähihaige või pikaaegne voodihaige, mõnel on vaja siduda suuri haavu või lamatisi. Vahel tuleb minna surija juurde. „Mulle on see töö südamelähedane,“ hindab naine koduõe ametit, mis paneb proovile ka abistaja.

„Kui vaja, siis teen tööd kas või nädalavahetusel, sest inimene peab abi saama. Näiteks vähihaige vajab abi just praegu, mitte kuu aja pärast,“ kõneleb  16aastase koduõestaažiga naine.

Päevast päeva raskete haigetega tegelemine jätab jälje ka koduõele. „Kindlasti põletab see töö läbi esimestel aastatel,“ arvab Vida, kes on enda arvates juba mitu korda läbi põlenud, kuid ta on aastatega õppinud ennast paremini hoidma.

Enamasti tuleb Vinnis elaval naisel sõita väga haigete inimeste juurde, kes ei pääse ise liikuma, kuid vajavad sellist abi, millega saab hakkama õde. „Väga palju asju saab kodus ära teha, näiteks haavu ja lamatisi siduda, kontrollida elutähtsaid funktsioone, vajadusel ka ravi korrigeerida perearsti kaudu, hooldada stoome, abistada vähihaigeid.“

Suur osa patsientidest on küll eakamad, üle 65aastased, aga haigus ei küsi vanusest. „Minu abi on vajanud ka lapsed ja nooremad inimesed, kui nad on näiteks halvatud, kui on lamatised või muud probleemid. Ka praegu on mul selliseid patsiente.“