Foto: Istockphoto
Uudised
20. mai 2020, 10:04

Lugu ilmus ajakirjas Tiiu

Inimesed ostavad massiliselt valesid prille: vaja pole suurendust, vaid selget kujutist

Progresseeruvad klaasid võimaldavad kandjal mugavalt näha nii lähedale kui ka kaugele, ilma et peaks prille vahetama. Nende retsepti määramine ja prillide valmistamine on väga täpne töö, kuid see vaev tasub ennast ära.

Progresseeruvad klaasid võimaldavad kandjal mugavalt näha nii lähedale kui ka kaugele, ilma et peaks prille vahetama. Nende retsepti määramine ja prillide valmistamine on väga täpne töö, kuid see vaev tasub ennast ära.

See, kui vara kellelgi lugemisprille vaja läheb, oleneb kaasasündinud teguritest, silma kujust ja ehitusest ning valguskiirte koondamise võimest.

Iga normaalse nägemise ja silmaehitusega inimene hakkab 40.–50. eluaasta vahel vajama lähedalt lugemiseks või peeneks tööks esialgu nõrku plussprille. Aastatega kahaneb silmaläätse valguskiirte koondamise võime. Lääts muutub lamedamaks ja kaotab oma elastsust, nii nagu kogu meie keha. Ühel hetkel jõuabki kätte aeg läätse aidata kumerate plussprilliklaasidega, mis koondavad valguskiiri.

„Meie inimeste põhiprobleem on valed prillid. Massiliselt ostetakse tugevamaid plussklaase kui silmad vajaksid põhjendusega, et need suurendavad hästi. Tegelikult pole inimesel vaja suurendust, vaid selget kujutist,“ selgitab Pop Optika optometrist Piret Glükmann. 

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99