Hea nõu

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Miks õhtul ei tule uni, aga hommikul ei saa kuidagi silmi lahti?  

Viktor Vassiljev, 13. mai 2020 05:00
No kleepige oma arvutiekraani nurka kollane paber kellaajaga, millal tuleb see saatana sigitis välja lülitada," soovitab dr Viktor Vassiljev.Foto: Robin Roots
Ei tea kas tuleb pärast koroonat uus ajaarvamine, aga üsna võimalik, et kombed muutuvad. Ega ausalt öeldes ei leiagi ühtegi mõistlikku põhjust, miks peab lemmiklauljat nautima koos tuhande kaaskiibitsejaga üksteise seljas või pidutsema koos paarisaja võhivõõraga, kellega pole midagi ühist peale selle, et puht juhuslikult satuti ühes ruumis olema.

Võib-olla osatakse heal uuel ajal rohkem rõõmu tunda lähedastest, kellega koos raskused üle elatud. Ja kallistatakse ikka seda inimest, kes kallistamist väärt. Ja mitte ei visata kätt pihku igaühele ilma hetkekski mõtlemata, mis on üldse selle liigutuse sümboolne tähendus.

Samal teemal

Kas mask muutub igapäevaseks aksessuaariks nagu lips või käekott, ja kuidas siis panka tulles on, tuleb eest võtta või lastakse niisama sisse? Mosleminaised minu teada marsivad panka nii, et ainult silmad näokatte alt välguvad – tõsi küll, tavaliselt ikka meesterahva seltsis.

On maid, on aegu, on kombeid. Elame, näeme – igal juhul huvitav. Praegu peab huvitavat enda lähedusest otsima. Loodusest või koduaiast. Kevad on seekord justkui sügise loomulikuks jätkuks, mina ei viitsinud enne talve tulekut muru niita, heas lootuses, et küll lumi selle töö minu eest ära teeb. Tühja ta tegi. Muru õues pea põlvekõrgune, vana kombe kohaselt poleks nagu veel paslik niidukit käima tõmmata, aga vist tuleb ette võtta. Igatahes värsket rohelist oleme aianurgast juba jupp aega hamba alla saanud.

Teistmoodi ajal on teistmoodi tervisemured. Karantiinihaigused nähtavasti. Nagu silmade kipitamine pidevast arvutivahtimisest. Seljavalud päev otsa istumisest. Ja loomulikult unehäired, kui pärast õudseid õhtuuudiseid ka maailmalõpufilm ära vaadatud ja unenäos näidatakse järge. Õnneks on aega mure kirja panna ja siia saata:

"Ei tea, mis viga see mul on, et hommikul ei saa kuidagi silmi lahti? Magan vaata et poole päevani, pärast ei jää õhtul magama, istun ja mängin arvutimänge, mõnikord kella kolmeni öösel, enne ei tule uni mitte kuidagi."

No siin on küll asjalood veidi sassis. Ilmselgelt on väikestviisi sõltuvusega tegemist, kui inimene ei suuda õigel ajal ennast arvuti küljest lahti rebida. Kusjuures ei ole see ainult teismeliste viga, on ka pensioniealisi, kes justkui ainult arvutis elavadki, kes mängib mänge, kes saadab samasugustele saatusekaaslastele värvilisi liikuvaid pildikesi lillede ja liblikatega, mõni ehk surfab ka kohtades, millest me viisakas lehes ei kirjuta – inimesed, tulge mõistusele.

Ma saan aru, kui teismeline ei tee vahet, mis on virtuaalne elu ja mis reaalsus, kõmbib komistades üle sõidutee suvalises kohas, nina moblas ja traat kõrvas, pärast seletab, et ekraanil ju trammi polnud, kust ta sai tulla. Ja kui nii edasi läheb, siis mõne aasta pärast võib samamoodi näha ätte ja eidekesi uksest mööda vastu poeakent viskumas, sest kogu tähelepanu on mobiilis.

No kleepige oma arvutiekraani nurka kollane paber kellaajaga, millal tuleb see saatana sigitis välja lülitada, vastav nupp on ju täitsa olemas, ega ta sellepeale lõrisedes hambaid säärde löö. Ja voodisse võtke raamat tollest virnast, mis arvutimängude pärast kõik lugemata. Igatahes arstirohtudest pole siin mingit abi, ainult elektrikatkestusest.