OLED RAHULOLEMATU ARSTI VÕI RAVIGA? Vaata, kust leida nõu ja abi!
Kõigepealt tuleks alati mõelda, mis on rahulolematuse põhjus: kas tervishoiuteenuse halb kättesaadavus, raviasutuse tingimused ja töötajad ning nende suhtlemisoskus, arsti otsused ja ravi kvaliteet või võib kahtlustada hoopis raviviga.
Esmalt pöördu alati raviasutuse juhtkonna poole
Raviasutuse juhtkond on esimene kontakt, kes peab lahendama võimalikud erimeelsused patsiendi ja arsti vahel. Juhtkonna poole tasub pöörduda ka siis, kui soovid teist arvamust oma diagnoosile või arvad, et välja kirjutati vale retseptiravim. Samuti juhul, kui sa ei nõustu arsti otsusega või sind jäetakse sootuks abita.
Raviasutuse juhtkonda tuleks teavitada ka patsiendi õiguste rikkumisest ja suhtlemisprobleemidest.
Tervishoiuteenus ei ole kättesaadav? Pöördu haigekassa poole
Kui rahulolematuse põhjuseks on ebamõistlikult pikad ravijärjekorrad või tervishoiuteenuse rahastamine, tuleks pöörduda haigekassa poole. Haigekassa ülesanne on ka raviarvete, soodusretseptide ja töövõimetuslehtede kontrollimine – need peavad olema meditsiiniliselt põhjendatud.
Kui kahtlusi tekitavad liiga suured raviarved või visiiditasu, saab samuti abi haigekassast: kviitungi alusel on võimalik kontrollida, kas need olid põhjendatud või mitte.
Sinu õigusi on meditsiinisüsteemis rikutud? Pöördu terviseameti poole
Terviseamet kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise vastamist nõuetele. Terviseamet viib läbi hindamisi tervishoiutöötajate registreerimiseks ja tegevuslubade väljastamiseks ning kontrollib osutatud teenuse vastavust seadustele – muu hulgas seda, kas arst on diagnoosi ja ravi korrektselt dokumenteerinud, kas raviasutus täidab kvaliteedisüsteemi nõudeid, kas tervishoiutöötaja on järginud konfidentsiaalsuse ja privaatsuse nõudeid.
Küll aga ei anna terviseamet hinnangut tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile ega langeta otsuseid ravi- või diagnoosivea kohta.
Pead ravi kvaliteeti kehvaks? Pöördu tervishoiuteenuste kvaliteedi eksperdikomisjoni
Tervishoiuteenuste kvaliteedi eksperdikomisjoni poole tuleks pöörduda siis, kui patsient arvab, et arst on teinud diagnoosi- või ravivea. Juhul kui komisjon tuvastab arstliku vea, teavitatakse otsusest patsienti ning komisjon võib teha erialaseltsile ettepaneku kontrollida meditsiinitöötaja pädevust, algatada riiklik järelevalve vmt.
Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või haiglat hüvitama patsiendile tekkinud kahju. Rahalise hüvitise saamiseks võib patsient pöörduda konkreetse teenuseosutaja poole või kohtusse.
Kui kõik need sammud on läbi tehtud, võib viimasena pöörduda sotsiaalministeeriumisse, kelle eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike rahulolu tervishoiuteenustega.
Kommentaarid (0)