Keha

TOITUMISEKSPERT SELGITAB: miks on oluline juua vett ja kes peaks seda hoopis piirama? 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 17. mai 2020 11:00
Igapäevaseks joomiseks ja janu kustutamiseks sobib lauavesi väga hästi.Foto: Vida Press
Me kõik teame, et puhas vesi on organismile hädavajalik ja vett tuleb juua iga päev. Aga kui palju ja mida juua? Millal peaks veejoomisega hoopis piiri pidama? Toitumisekspert Mai Maser selgitab, miks on vee joomine organismile vajalik.

Mineraalsuse järgi liigitatakse vett madala, keskmise ja kõrge mineraalsusega veeks. Madala mineraalsusega ühes liitris vees ei ole üle 500 mg mineraale. Toidupoes leiab selle tavaliselt lauavee nime alt. Igapäevaseks joomiseks ja janu kustutamiseks sobib lauavesi väga hästi.

"Laste veevajadus võib olla lausa mitu liitrit päevas," ütleb toitumisekspert Mai Maser Foto: Madis Veltman

Samal teemal

Ka keskmise mineraalsusega vett võib iga päev juua, kuid kuna mineraale saadakse ka toidust, siis tuleks jälgida, et kogused ei läheks liiga suureks . Maseri sõnul võib kõrge mineraalsusega mineraalvett juua kõige rohkem kaks klaasi päevas. „Mineraalvett on kasulik juua, kui inimene on rohkelt sporti teinud, on haige ning oksendab või esineb kõhulahtisust. Sel juhul kaotab keha väga palju soolasid ja mineraale, mida mineraalvesi aitab taastada.“ Ülemäärane mineraalvee joomine aga rikub elektrolüütide tasakaalu kehas ning inimene tunneb ennast loiult, pea valutab ja meeleolu on halb. Vees olevatest mineraalainetest imendub umbes veerand.

Vett tuleb juua järjepidevalt. Joogijanu on esimene märk sellest, et keha juba vaevleb vedelikupuuduse käes. Maseri sõnul ei suuda inimene üldiselt ära juua nii palju vett, et see organismile ohtlikuks muutuks. Küll aga on see võimalik mõne haiguse korral nagu näiteks südamepuudulikkus või neeruhaigused. Kui süda ei jõua verd hästi pumbata läbi kopsu, kipub liigne veejoomine tekitama turseid, milles on oluline osa ka liiga soolasel toidul, sest sool seob vett.

Veevajadus on väga erinev

Maseri sõnul tuleks suhtuda väga kriitiliselt eri allikatest pärit soovitustesse, kui palju vett peaks päevas jooma. Igaüks saab koguse ise välja arvutada, kuid siin on väga palju lisamõjutajaid, mistõttu on võimatu väga täpseid soovitusi anda. „Arvestada tuleks ilma, kliimat ja kehalist aktiivsust. Üldjoontes võiks veevajaduseks arvestada iga põletatud kalori kohta milliliiter vett,” ütles Maser.

Umbkaudseks arvestuseks võiks aluseks võtta, et keskmise pikkusega 60 kg kaaluv naine, kes teeb madala või keskmise füüsilise intensiivsusega tööd ja põletab ligikaudu 1500 kalorit päevas, peaks jooma vähemalt 1,5 liitrit vett. Samas keskmise pikkusega 80 kg kaaluv mees, kes teeb madala või keskmise füüsilise intensiivsusega tööd, põletab 2500 kalorit, peaks jooma 2,5 liitrit vett.  Loomulikult on veevajadus väga individuaalne ja unustada ei tohi ka seda, et süües toidusoovituste järgi rikkalikult puu- ja juurvilju ning suppe, väheneb janu ja veevajadus oluliselt. Aga ükski inimene ei suuda täielikult ilma veeta elada üle viie päeva.

Lapsed on veepuudusele oluliselt tundlikumad ning neile peab olema alati puhas joogivesi saadaval.Foto: Pixabay

Maseri sõnul vajavad lapsed vett täiskasvanutest palju rohkem, kuna nende keha sisaldab rohkesti vett. „Lapsed on ka veepuudusele oluliselt tundlikumad ning neile peab olema alati puhas joogivesi saadaval. Laste veevajadus võib olla lausa mitu liitrit päevas. Lisaks tavalisele lauaveele sobib lastele ka looduslik mineraalvesi, näiteks Neptunas või S.Pellegrino, kus on palju kaltsiumit, mis on teismelistele intensiivsel kasvamisperioodil väga vajalik. Kindlasti aga ei soovita ma lastel juua naatriumirikast vett, kuna laste soolavajadus on ainult 4 grammi päevas.“