Keha

ONKOLOOG MELANOOMIST: blondid juuksed ja sinised silmad tähendavad riskigruppi kuulumist 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 15. mai 2020, 11:04
„Nii nagu auto kerel tasub vaadata, ega kusagil ole roosteplekki, nii on ka oma nahaga. Aeg-ajalt tasub nahale tiir peale teha," soovitab onkoloog Gerli Kuusk. Foto: Erakogu
Kas te olete kunagi mõelnud, kui palju on Eestis päikesepaistelist aega, küsib Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog-juhtivarst dr Gerli Kuusk. Riigi ilmateenistuse andmetel on seda keskmiselt üle 1700 tunni aastas. „Loomulikult ei kutsu kõik päikesepaistelised tunnid päevitama, aga uskuge – 1700 tunni hulgas on piisavalt neid, mis võivad viia nahapõletuseni ja sealt edasi palju kurvemate tagajärgedeni,“ ütleb Kuusk.

Eriti ohtlik on ilusa päikesepaistelise ilmaga keskpäevajärgne aeg. „Inimeste nahatüübid on erinevad ja seetõttu ka aeg nahapõletuseni jõudmiseks. Tugeva UV-kiirgustaseme korral (Eesti oludes UV-indeks 7) võib näiteks tumeda nahaga inimene alles poole tunniga nahapõletuseni jõuda, aga heledanahalisel piisab juba 20 minutist,“ räägib Kuusk.

Samal teemal

Heledanahalistel inimestel on vähem melaniini (pigmenti) nahas, mis tähendab, et kaitse UV kiirguse kahjustuse vastu on väiksem. „Mida heledam ja tundlikum on nahk, seda tugevama faktoriga päikesekaitsekreemi tuleb kasutada, hoidumaks nahapõletusest. Olete ju kohanud inimesi, kes saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi ja nahk pruuniks ei lähe. Samas mõni teine on juba mais pruun, teiseks juuniks igal juhul,“ selgitab onkoloog.

„Blondid juuksed ja sinisilmsus tähendavad melanoomi seisukohast onkoloogile riskigruppi kuulumist. Eriti hoolikas tuleb olla laste suhtes. Lapse õrn nahk on tundlik päikesepõletusele ja enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused on üheks kõige suuremaks melanoomi riskifaktoriks edasises elus. Melanoom on pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest.“

Melanoomi esineb nii meestel kui naistel. Eesti Vähiregistri andmetel on viimase viiekümne aasta jooksul 40% haigestunutest olnud mehed ning  60% naised. Melanoom tekib meestel peamiselt selja, pea- ja kaelapiirkonda, naistel reitele ja säärtele. 

Foto: Pixabay

Varane märkamine on edu võti

Päevitamisega nagu ka mitmete asjadega siin elus ei tohi liialdada, ütleb dr Kuusk. „Me onkoloogidena ei ütle, et päikese käes viibima üldse ei peaks. Meie organism vajab D-vitamiini ja UV-kiirgus on selle allikas, samas pole inimkeha grillitükk, siin ei pea koorikut krõbedaks saama. Kui on plaan end pruunimaks saada, siis ikka õues, sest  solaariumi kasutamine puhtalt päevitumise eesmärgil on onkoloogi seisukohalt ohtlik. Risk nahavähi teatud vormide tekkeks eluea jooksul tõuseb juba ühe solaariumiskäigu järel. Naha pahaloomuliste kasvajate tekkeriski seisukohalt ei ole mingisugune solaariumi kasutuskordade sagedus ohutu,“ räägib dr Kuusk.

„Nii nagu auto kerel tasub vaadata, ega kusagil ole roosteplekki, nii on ka oma nahaga. Aeg-ajalt tasub nahale tiir peale teha ning on hea, kui kedagi on appi võtta, sest seljataha ise ei näe, vähemasti mitte selle detailsusega, mis vaja,“ räägib onkoloog.

Nii nagu soovitatakse regulaarselt hambaarsti külastada, sobib see soovitus ka nahaarsti külastamise kohta eriti neile, kel on sünnimärke ohtralt. „Päikesest hoidumine ei tähenda, et melanoomi tekkeohtu poleks, mängu tulla võib pärilikkus. Varane avastamine on nii nagu enamiku haiguste korral  võtmetähtsusega. Üle 70% juhtudest diagnoositakse Eestis melanoom lokaalses staadiumis, mis annab võimaluse kasvaja eemaldada kirurgiliselt,“ räägib dr Kuusk.

„Halvem on väljavaade siis, kui haigus on paikselt levinud või jõudnud regionaalsetesse, selle konkreetse kasvaja lähima piirkonna lümfisõlmedesse. Sellisel juhul kirurgilise raviga piirduda ei saa ja ravi kombineeritakse sageli muu kasvajavastase raviga, näiteks immuunraviga.“

Foto: Pixabay

Kaugelearenenud ehk mitteopereeritava melanoomi ravis kasutatakse onkoloogi sõnul immuunravi, sihtmärkravi, keemiaravi ja kiiritusravi. Ravimeetodeid kombineeritakse sõltuvalt haiguskollete hulgast ja paiknemisest.

„Immuunravi töömehhanism pole suunatud otseselt kasvaja hävitamisele, vaid patsiendi immuunsüsteemile, et see asuks ise kasvajaga võitlema,“ räägib dr Kuusk.

Viimasel kümnendil on kasutusele võetud sihtmärkravi. Sihtmärkravi mõjutab kasvaja arenguks, kasvuks ning levikuks vajalikke spetsiifilisi DNA muutuseid või valke kasvajarakus. „Näiteks umbes pooltel  melanoomijuhtudest esineb kasvajarakus BRAF-geenis mutatsioon. BRAF-mutatsiooni esinemist saab määrata ja see on oluline kaugelearenenud haiguse puhul, kuna hiljuti on välja töötatud ravimid, mis spetsiifiliselt pärsivad muteerunud BRAFi toimet. Uuringud on näidanud, et nende ravimite kasutamine parandab oluliselt kaugelearenenud melanoomiga patsientide ravitulemust ja elulemust.“

„Mitte kõik ravimid, mis maailmas on juba tulemusi näidanud, pole Eestis veel kättesaadavad või haigekassa poolt kompenseeritavad. Meie, onkoloogide, töö selle nimel käibki, et teadussaavutused ka Eesti patsientidele kättesaadavaks teha,“ ütleb dr Kuusk. „Edu võti on siiski varane märkamine, õigeaegse melanoomi avastamise korral on ravitulemused head ja pole vaja rääkida elu pikendamisest ja vaevuste vähendamisest.“