Hea nõu

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Mida teha, kui põlv on paistes? 

Viktor Vassiljev, 26. mai 2020 05:00
"Kui kõhr on tõepoolest nii nigelas seisus, et selle taastumist pole loota, siis aitab ainult operatsioon," arvab dr Viktor VassiljevFoto: Robin Roots
Kuidas selle karjaimmuunsusega läheb, seda me täna veel ei tea, aga karjapaanika oli ikka päris korralik, kusjuures ülemaailmne. Praegu, kus Eestis on nakatumise kõver kenasti alla läinud (ptüi, ptüi!), ei jõuta ära imestada, kas tõesti seekord pääseme surmasuust.

Et mitte lasta rahval ennast lõdvaks lasta, hirmutatakse teise lainega. Tegelikult peaks SARS-CoV-2 olema sama käitumismustriga nagu kõik sesoonsed viirusnakkused, ühes inimeste populatsioonis teeb läbi enam-vähem kolm järjestikust nakatumislainet, igaüks paar nädalat pikk, kokku paar kuud, ja pärast seda on viiruse elutsükkel läbi, jääb kuskil elanikkonna seas vaikselt tiksuma.

Samal teemal

See kurjakuulutav teine laine pole midagi muud kui iga-aastane sügisene viirusnakkuste puhang, algab tavaliselt novembris, ja seekord on koroona juba nii-öelda standardpaketis koos gripi, paragripi, rotaviiruse, adenoviiruse, rinoviiruse ja teistega.

Immuunsusega koroonale on sama lugu mis gripiga – igal aastal on põhimõtteliselt uus gripiviirus, millele immuunsust pole ja kaitsesüstimisteks tuleb igal aastal teha uus vaktsiin. Paljukest seda süstitakse ja palju ta aitab, eelmisel aastal suri Eestis lihtlabasesse grippi 65 inimest ja keegi ei imestanud, paanikast rääkimata. Aga mõistlik ja ettevaatlik tasub ikka olla.

Epidemioloogid kinnitavad, et 1. mai seisuga oli Eestis koroonanakkuse kandjaid 1 inimene 5000 elaniku kohta. Koolipoisi arvutus näitab, et 1,3 miljoni seas seega 260 nakkusallikat. Neist osa haiglas luku taga ja osa kodus karantiinis jälgimise all. Otsustage ise, kas võimalus nakkusohtliku kaaskodanikuga kokku sattuda on teie jaoks suur või väike. Aga siiski olemas. Kui uudistes oleks öeldud, et kuskil jookseb ringi maniakk-mõrtsukas, ega te väljas ju eriti ei uitaks. Aga kui teatatakse, et 100 maniakki on tänavatele lahti lastud? Kindel see, et kogu Eesti kükitaks värisedes koduisolatsioonis.

Kasutame seda aega siis mõistlikult ja esitame mõistlikke küsimusi, neile saab mõistlikud vastused.

„Mul on parem põlv paistes, arst ütles, et kõhre pole olemas, mis nüüd saab?“

Ilmselt arst ütles ikkagi, et kõhre pole samahästi kui olemas, sest mingil määral on seda ikka alles. Artroos on seal põlves ehk kõhre kulumine. Mis edasi saab, seda oskaks muidugi see arst täpsemalt öelda, kes sellise asja avastas, põhimõtteliselt on tablettide ja süstidega ravi võimalik, kui seda kõhre veel niipalju olemas, et liiges ilma suurema takistuseta saab liikuda.

Aga kui kõhr on tõepoolest nii nigelas seisus, et selle taastumist pole loota, siis aitab ainult operatsioon. Milline nimelt, seda peab jällegi oma raviarsti käest küsima, olgu see kirurg või ortopeed.