Une pikkus on inimeseti erinev, jäädes 7–8 tunni piiresse ööpäevas. Ehkki inimene magab kolmandiku oma elust, pole see ebamõistlikult kulutatud aeg! Unel on tervendav mõju, see on vajalik füüsiliseks ja vaimseks taastumiseks. Magades kaitseb organism end haiguste ja infektsioonide eest ning maandab ärkveloleku pingeid. Uni ei ole ärkveloleku vastand, vaid on aktiivne protsess – aju töötleb päevast infot, salvestab sellest olulise pikaajalisse mällu, lahendab probleeme ja käsitleb tundeid, ilma et me ise seda teadvustaks. Rahvatarkusel, et hommik on õhtust targem, on tõepõhi all!
Samas pole hea ka liiga palju und, sest oodatud värskuse asemel on inimene järgneval päeval üsna uimane. Magatud on parasjagu, kui ärkate hommikul puhanult ja suudate teha igapäevatoimetusi, ilma et tekiks vajadust päevase uinaku järele.
Ööune pikaajaline asendamine, olgu ekraanide vaatamise, ülemäärase töö, pidutsemise või pummeldamisega toob peagi kaasa ebasoodsad muutused tervises. Stressitaluvus langeb, tekivad ärevus- ja paanikahood, depressioon, söömishäired, alkoholi ja mõnuainete väärtarvitamine. Mõne aasta või aastakümne pärast järgnevad kehalised tõved: südame-veresoonkonnahaigused, sealhulgas kõrgenenud vererõhk, rütmihäired ja infarkt, aga ka ainevahetusega seotud rasvumine, diabeet, kilpnäärme kahjustused ja muud.
Uni ei ole ühetaoline seisund. Umbes 1,5 tunni tagant, kokku neli-viis korda öö jooksul vahetuvad suigatamise ning keskmise, sügava ja kiire REM une faasid. Vananedes väheneb sügava une kestus.
Unehäireid esineb 5–12% täiskasvanuist. Lihtsasti lahti seletades hõlmavad need vaevalist magama jäämist, unes püsimise raskust ja liiga varajast ärkamist. Arstid eristavad veel normaalset unetust, mille võivad kaasa tuua töökaotus, mure lähedase pärast, surm või muud elumuutused. Sage põhjus on ka hilisõhtul söödud suur kõhutäis. Und häiriv sündmus võib olla ka üdini positiivne, nagu kooli lõpetamine, tööle asumine, armumine, lapse sünd. Normaalne unetus on ajutine ja kuulub elu juurde.
Unetuse põhjusi pole lihtne välja selgitada, tavaliselt on vallandajaks üks tegur, millele järgnevad teised ja hoiavad keha häireseisundis. Tekkida võivad väärad magamisharjumused, öine muretsemine maailmaasjade, sealhulgas ka enda halva une pärast. Öeldud on, et mure on läbi psüühika vonklev kitsas ojake – kui seda toita, uuristab ta süvendi, kuhu valguvad kõik teised mõtted.
Unehäire käsitlus võiks alata perearsti vastuvõtul. Tähtis on jõuda põhjusteni, sest kergekäeline uinutite või rahustite võtmine ei lahenda probleemi, vaid lisab uue – ravimisõltuvuse.
Esmane unetus
Sellise unehäire alus on pinges olek ja ärevus, mis põhjustab magamist takistavaid mõtteid. Võib tekkida normaalse unetuse, elukriisi või stressi põhjal, isegi kui pingeid tekitanud elumuutus on ammu möödunud.
Vaimse tervise probleemid
Ärevushäired, posttraumaatiline stress, depressioon ja teised vaimse tervise probleemid põhjustavad unehäireid. Depressiooni korral on üks iseloomulikke vaevusi liiga varajane ärkamine.
Kehalised haigused
Magamist võivad takistada krooniline valu või raske tõbi, nagu liigesepõletik, diabeedi põhjustatud närvikahjustus, südameprobleemid, kopsuastma, mao-söögitoru tagasivooluhaigus, kilpnäärme ületalitlus.
Uneapnoe ja rahutud jalad
Uneapnoe ehk unelämbustõve korral hingamisteed ajutiselt sulguvad, põhjustades hapnikunälga ja katkendlikku und. Tekib päevane unisus, on oht suigatada autoroolis. Rahutute jalgade sündroom tekitab tahtmist kõndida või liigutada ega lase hästi uinuda.
Mõnuained ja ravimid
Kohv, tee või energiajook pärast lõunat põhjustab tihti uinumisraskust. Ka nikotiin toimib aju stimuleerivalt. Alkohol võib teha uniseks, kuid uni jääb pindmiseks ja ärgatakse keset ööd. Eri tüüpi unehäireid võivad tekitada kaalulangust soodustavad toidulisandid, aga ka astma-, kõrgvererõhktõve-, depressiooni- ja valuravimid ning pseudoefedriini sisaldavad gripirohud.
Kommentaarid (0)