Kilpnäärmehaigusi on sagedamini naistel. Foto: Vida Press
Keha
29. oktoober 2020, 06:00

MURE KEHAKAALUGA? Asi võib olla sinu kilpnäärmes!

Pidev väsimus võib olla märk kilpnäärme üle- või alatalitlusest. Kilpnäärmeprobleemidele võivad viidata ka põhjendamatu kaalumuutus, meeleoluhäired, higistamine ning juuste väljalangemine. Kuidas kilpnäärmehaigust märgata ning mida ette võtta? 

Kilpnääre on väike liblikakujuline nääre kaela eesosas, mis toodab hormoone ja täidab kehas mitmeid funktsioone. Peamine ülesanne on osaleda ainevahetuse, sh valkude ja süsivesikute ainevahetuse ja kehatemperatuuri regulatsioonis ning tagada kesknärvisüsteemi normaalne talitlus.

Kilpnäärme tööd saab hinnata hormoonide taseme kaudu, selgitab SYNLABi laboriarst Anneli Raave-Sepp.

Kilpnäärme alatalitluse ehk hüpotüreoosi korral toodab kilpnääre hormoone liiga vähe. Alatalitluse korral on inimene väsinud ja energiapuuduses ka pärast korralikku ööund, südametöö aeglustub, kõht on kinni, nahk kuiv, juuksed langevad välja ja isu küll ei ole, aga aeglase ainevahetuse tõttu kehakaal muudkui tõuseb.

Kui kilpnäärmehormoone toodetakse aga liiga palju, on tegemist ületalitluse ehk hüpertüreoosiga ja esmased tunnused on hoopis põhjendamatu kaalulangus, kuigi söögiisu on suurenenud. Lisaks käte värisemine, närvilisus, liighigistamine ja kuumatalumatus ning samuti tohutu väsimus.

Enamik kilpnäärmehaiguste põdejatest on naised

Probleemid kilpnäärmega võivad vallanduda igas vanuses. Kilpnäärmehaigusega on ligikaudu 5% maailma rahvastikust. Sagedamini on  kilpnäärmehaigusi naistel, seda fakti toetavad ka SYNLABis tehtud analüüsid. Põhjusena toob laboriarst välja joodivaeguse, mille vajadus kasvab naistel puberteedis ja raseduse ajal. Joodi saab inimene peamiselt toidust.

Eriti head joodiallikad on mereannid, piimasaadused ja muna, kuid joodi saab organism ka joogiveega põhjaveest. „Kuna kilpnääre on närvisüsteemiga tihedalt seotud, on teiseks probleemide põhjustajaks stress ja ülepinge. Samas võivad närvilisus ja unehäired olla omakorda kilpnäärmehaiguse sümptomid,“ nendib ekspert. 

Kes peaksid kilpnääret kindlasti kontrollima? 

Kilpnäärmehaigustel on seos pärilikkusega, seega peaksid arsti sõnul ennast  kontrollima eelkõige need, kelle emal või isal on haigus avaldunud. „Kilpnääret võiks kontrollida last planeerides nii naised kui ka mehed, et hinnata rasestumise võimalikkust ja selle katkemise ohtu kilpnäärmeprobleemide tõttu. Muidugi ka kõik need, kes tunnevad liigset väsimust ja energiapuudust, kellel esineb järsk kaalulangus või -tõus ning teisi kilpnäärme ala- ja ületalitlusest tulenevaid sümptomeid.“

Raave-Sepa sõnul annavad hea ülevaate võimalikust kilpnäärme ala- või ületalitlusest kolm vereanalüüsi: TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon, FT4 ehk vaba türoksiin ja anti-TPO ehk türeoidperoksüdaasivastased antikehad, mis aitab selgitada kilpnäärmehaiguse autoimmuunset põhjust.

Raave-Sepp soovitab analüüside tegemisel alati konsulteerida ka arstiga.

Enamik kilpnäärmeprobleeme on kergesti ravitavad

Kilpnäärmehaigused on enamast healoomulised ja kergesti ravitavad ning ravi toob üsna kiiresti tagasi hea enesetunde ja elukvaliteedi. „Kilpnäärme ületalitlus allub hästi türeostaatilisele ravile, raskemate juhtude korral on abi radiojoodravist. Alatalitluse korral rakendatakse hormoonasendusravi, mis on tavaliselt küll eluaegne, kuid tablettidega saab kilpnäärmehormooni organismis normis hoida ning inimene peaks ennast tundma sama hästi kui haiguseta,“ selgitab Raave-Sepp. 

Abi apteegist

Tervisliku toitumise üldpõhimõtted, nagu õige valkude, süsivesikute ja rasvade vahekord ning piisav kogus vitamiine ja mineraale kehtivad loomulikult ka kilpnäärme hea tervise puhul. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili sõnul on kilpnäärmehaiguste korral kasulik lisada menüüsse järgmised toiduained: Atlandi punavetikas, metsmustikad, idandid, seller, petersell, küüslauk, kanepiseemned, kookosõli, parapähklid ja vaarikad.

Kilpnäärmele on väga head ka lill- ja lehtkapsas, brokoli, peakapsas, üdikapsas ja lillnaeris.

Toidulisanditest soovitab proviisor kilpnäärme toetamiseks tsinki, seleeni, punaseid merevetikaid ja spirulinat. „Tsingi toidulisandid parandavad küll kilpnäärmehormoonide taset, kuid selle võtmisega tuleb ettevaatlik olla ega tohi ületada lubatud kogust,“ hoiatab proviisor. Ületarbimine võib põhjustada raua ja vase taseme vähenemist kehas ning kilpnäärme ületalitlust. Lisaks leiab apteegist kilpnäärme normaalse talitluse toetamiseks ka L-türosiini, joodi ja seleeni baasil põhinevaid tablette.