"Kui ühest tabletist ei piisa, siis pole mõtet annust suurendada – see rohi lihtsalt ei mõju ja tuleb teise vastu vahetada," arvab dr Viktor VassiljevFoto: Robin Roots
Hea nõu
29. mai 2020, 07:00

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kui kaua võib unerohtu võtta, enne kui tekib sõltuvus?

Kas nüüd koroonaisolatsiooni pärast, aga gripp ei pääsenud sel hooajal eriti löögile. Oli ka üldiselt maailmas nõrguke, võibolla sellepärast SARS-CoV-2 viirusteturul vaba koha hõivas, mis on muidugi ilma mingi teadusliku aluseta oletus, kuigi ka gripisurmasid oli meil Eestis 12.

See on ametlik haigestumuse statistika. Sama statistika väidab, et süüfilisse haigestumist on sel aastal eelmisega võrreldes lausa 40% rohkem. Tänapäeval on muidugi süüfilis ühe antibiootikumisüstiga ravitav, ei midagi hullu, gonorröa on suurem probleem, sest gonokokk – tolle suguhaiguse tekitaja – on ümber maakera reisinud, igasuguste antibiootikumidega tutvunud ja mingi lihtsa antibiotsikuuriga teda ei ehmata.

Spetsialistid räägivad, et hakka või kaaliumpermanganaadiga ravima, nagu esimese maailmasõja aegu. Aga süüfilis oli veel sada aastat tagasi ravimatu haigus, üritati küll tohterdada elavhõbedaga, mis oli röögatult kallis ja sellest saadud mürgitus nii ränk, et kui patsient ka ellu jäi, polnud enam suguhaigus tema suurim probleem, seda enam, et levitamiseks ka enam jaksu polnud. Vaesem rahvas ei hakanud ootamagi, millal nina peast ära kukub, vaid pani nööri kaela.

Aga nüüd – mask pähe, et keegi ära ei tunneks, üks käik suguhaiguste arstile, süstid käes ja puhas poiss. See kõrvalepõige meditsiiniajalukku on mul siin toodud mitte asjata. Täna elame kõik tohutus koroonahirmus. Karjaimmuunsus kas tuleb või ei tule, aga karjapaanika on ülemaailmne.

Nüüd veel ähvardatakse teise lainega, mis tuleb nagu tsunami ja pühib kõik ellujäänud minema. Noh, üle lapiku maa serva, ma oletan. Muidugi tuleb – kuskil oktoobris, nagu kõik hooajalised viirusnakkused, eesotsas gripiga ja muud viirused riburada pidi järel, koroona koos nendega standardpaketis. Kunagi saab ka vaktsiin valmis, ja tuleb tal kasutegur nagu gripivaktsiinilgi, kuskil 20 %. Küll siis sügisel jälle kanname maske, hoiame üksteisest eemale ja peseme käsi piiritusega. Tuleb kasuks, kõigi viiruste vastu. Ja elu läheb edasi. Eks te võite mind sõimata, et olen koroonaskeptik ega usu maailmalõppu. No miks ma ei usu, iga inimese elu saab kord otsa ja maailm ükskord samuti, ainult miljoneid aastaid tuleb oodata, ei tea, kas teil kannatust jätkub.

Tõsi, tsunamikõrgused saavad olema praeguse pandeemia majanduslikud ja poliitilised tagajärjed, aga see pole enam minu teema, niipalju ainult, et oleme ilmasõjad, revolutsioonid ja rahareformid üle elanud, küll saame hakkama. Kliimatüdruk Gretast on muidugi kahju, alles hakkas karjääri tegema ja juba ajaloo prügikastis. Koroona ohver, reaalselt. Ei taibanud ta ümber orienteeruda ja hakata protestima koroona vastu. Või poolt. Või ma ei tea, mis vahet. Kahju. Ei tea, miks ma üldse siinkohal jälle koroona-teema üles võtsin.

Teate, tuli meelde – nelikümmend aastat tagasi, ka siis kirjutasin terviseteemalisi artiklikesi, Rahva Hääles ja Noorte Hääles, aga neid pidi alati alustama väikse sissejuhatusega – et Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XX Kongressi otsuste valguses on nõukogude rahva tervise kaitsmine omandanud erilise tähenduse... Pärast seda võisid kirjutada mida iganes, kõik avaldati. Ausõna, isegi häbi ei olnud.

Aga räägime asjast, lugejatel on küsimusi:

"Kui kaua võib unerohtu võtta, enne kui tekib sõltuvus?"

Need unerohud, mida perearst kirjutab, pole mingid narkootikumid ja sõltuvust ei tekita. Või kui, siis sellist väheke psühholoogilist laadi harjumust – et kui tableti võtmine on tavaline igaõhtune rutiin, siis ilma selleta und ei tule. Perearsti kirjutatud unerohtu võib kasvõi eluaeg võtta, kui järgida soovitatud annust. Ja kui ühest tabletist ei piisa, siis pole mõtet annust suurendada – see rohi lihtsalt ei mõju ja tuleb teise vastu vahetada.

Aga veelgi mõistlikum oleks õhtuti teha soe jalavann, juua klaasitäis suhkruvett või sooja piima, tuulutada tuba, ja kõige tähtsam – loobuda õhtusest telekavaatamisest, sest sealt ei tule tõesti midagi sellist, mis rahustaks närve ja kindlustaks tervisliku une. Praegu eriti.