Foto: Vida Press
Keha
31. mai 2020, 11:00

NAISTEARST: rasestumisvastase vahendi kasutamise otsus on väga isiklik

Sageli räägitakse, et Eestis sünnib liiga vähe lapsi, kuid riik on loonud mitmeid võimalusi, kuidas soovitud laste sündi toetada. „Tänu rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusele on seda iga naise ja pere otsust võimalik sobivalt lahendada naise eri eluetappidel,“ ütles naistearst Piret Veerus. Rasestumisvastaste vahendite soetamist toetab ka haigekassa.

Igal aastal kirjutavad arstid välja väga erinevaid retsepte – alates beebipillidest kuni plaastrite, tuperõngaste ja emakasiseste vahendite ehk spiraalideni. Valik on suur ning otsus tehakse arsti ja naise koostöös. Eesti Naistearstide Seltsi asepresidendi dr Veeruse sõnul sõltub valik naise soovist, terviseseisundist ja ajast, kui kauaks läheb vahendit vaja.

„Rasestumisvastase vahendi kasutamise otsus on väga isiklik ja sõltub ka partneri olemasolust. Raseduste katkestamiste arv on Eestis jätkuvalt langemas,“ lisas dr Veerus

Dr Veeruse sõnul on rasestumisvastaste vahendite hinna kompenseerimine väga oluline naiste tervise kaitsmiseks, soovimatute raseduste vältimiseks ja soovitud laste sünni planeerimiseks.

Maailma Terviseorganisatsioon sõnastab isiku ja pere reproduktiivõigused õigusena otsustada ise vabalt ja vastutustundlikult saadavate laste arvu ja nende sünniaega ning õigusena saada selleks vajalikud nõuanded ja vahendid.

Rasestumisvastaseid vahendeid kasutab umbes 70 000 naist

Haigekassa vaatas kolme viimase aasta retseptiga ostetavate rasestumisvastaste vahendite kasutust. Üldiselt on naiste arv, kes arstilt retsepti saavad, püsinud aastatel 2017–2019 sarnane – ligikaudu 70 000. Eestis oli viimasel kolmel aastal viljakas eas naisi (15–49 aastased naised) ligi 285 000, mis tähendab, et rasestumisvastaseid vahendeid kasutab vaid umbes veerand viljakas eas naistest.

Põhjusi, miks neid ei kasutata, on mitmesuguseid: paljud naised, kes võiksid lapsi saada, ei ole veel oma suhetes nii kaugele jõudnud, nad ei pruugi veel või enam seksuaalselt aktiivsed olla. Mõned naised vajavad ka viljakusravi.

Kui naiste arv, kellele viimase kolme aasta jooksul on rasestumisvastane vahend välja kirjutatud, on suures pildis sama, siis mõneti on langenud beebipillide või spiraalide hinnad. Kui näiteks 2017. aastal tasus haigekassa retseptide eest 1 571 775 eurot (see on soodusprotsendi osa, mille arst retseptile märgib), siis eelmisel aastal oli summa 1 492 619 eurot. Haigekassa peab ravimitootjatega pidevalt läbirääkimisi ravimite hinna üle, kuid rasestumisvastaste vahendite turul on konkurents nii tihe, et hinnad on aastate jooksul langenud.

Samas on tõusnud arsti juures tehtavate protseduuride kulud. Kui 2017. aastal oli summa 1 918 675 eurot, siis 2019. aastal juba 2 594 722 eurot.

2017. aastal toetas haigekassa rasestumisvastaste vahendite retseptide väljaostmist ja arstikülastusi kokku 3 490 450 euroga, eelmisel aastal juba 4 087 341 euroga.

2017. ja 2019. aasta võrdluses on haigekassa tasutud osalus kasvanud keskmiselt kümne euro võrra, olles eelmisel aastal ligi 58 eurot aastas.