Keha

KAS SEE VÕIB OLLA MENOPAUS? Need märgid viitavad, et see aeg on tõesti käes 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 19. oktoober 2020, 05:00
Milliseks menopausiaeg täpsemalt kujuneb, sõltub paljuski pärilikkusest  ja ka elustiilist. Foto: Vida Press
Menopaus on paratamatus ja tuleb siis, kui on ette nähtud, enamasti kaasneb see eluperiood naise 50aastaseks saamisega. Kuumahood, peavalu, meeleolumuutused ja öine higistamine on ühed esmased muutused kehas, mis annavad sellest seisundist märku.

Menopausi võrreldakse sageli teise puberteediajaga, kui kehas hakkavad jälle toimuma suured hormonaalsed muutused, millega ei ole lihtne kohaneda. „Tegemist on loomuliku etapiga iga naise elus, mis tähistab menstruatsioonide lõppemist ning millele eelnevad ja järgnevad üleminekuaastad ehk klimakteerium,“ rääkis Apotheka proviisor Anne Keero ja lisas, et munasarjad lõpetavad munarakkude tootmise, mis omakorda viib ebaregulaarse tsüklini ning päädib menstruatsioonide lakkamisega.

Samal teemal

Proviisori sõnul jõuavad naised menopausi enamastI 45–55 aastaselt, samas ei ole siin kindlat reeglit, kuna oluline mõju on ka tarvitavatel ravimitel ning haigustel. „Üksikutel juhtudel esineb ka enneaegset menopausi, mis võib suurendada südame-veresoonkonna haiguste ja luuhõrenemise riski,“ sõnas Keero.

 Peamised sümptomid

 Me kõik oleme erilised, kas siis ühel või teisel moel, seega iga naine kogeb üleminekuaega ja menopausi erinevalt. „Sümptomite algust ja lõppu ei ole võimalik prognoosida, kogu protsess on väga individuaalne, osade naiste jaoks möödub see aeg suuremate kaebusteta, samas teiste jaoks vallandub tõeline hormoonide virvarr,“ nentis Keero.

 „Enamlevinum kaebus on kuumahood, mis on tingitud östrogeenide puudusest, sellele järgnevad suurem higistamine, unetus, väsimus, peavalu, meeleolumuutused, kehakaalu tõus, juuste hõrenemine kuni alopeetsiani, tupekuivus ja ebamugavustunne (sügelus, kirvendus) tupes,“ lausus Keero. Proviisori sõnul ei kesta nimetatud sümptomid igavesti, kuid kahjuks on see spekter väga lai, osadel naistel esineb vaegusi ühe kuu vältel, teistel aga võivad samad probleemid kimbutada aastaid.

Milliseks menopausiaeg täpsemalt kujuneb, sõltub paljuski pärilikkusest  ja ka elustiilist. „Õppige oma keha tundma ja seejärel langetage mõistlikke otsuseid, näiteks kuumahoogude ja öise higistamise vältimiseks loobuge õhtuti ergutavatest toitudest, kohvist, teest, alkoholist ja šokolaadist,“ soovitas Keero. Väsimuse korral tuleks suhkrurikkad toidud asendada värskete puuviljadega.

Osal naistest möödub menopaus suuremate kaebusteta, teistel aga vallandub tõeline hormoonide virvarr.Foto: Vida Press

 Vaevuste vähendamine

Õnneks on enamiku klimakteeriliste murede leevendamiseks olemas apteegi käsimüügis suur hulk looduslikke vahendeid. „Näiteks luutiheduse vähenemisest tingitud osteoporoosi ja naha elastsuse vähenemise vastu on soovitatav kasutada tooteid, mis kiirendavad kollageeni ja glükoosaminoglükaanide sünteesi ning surnud naharakkude eemaldamiseks mõeldud AHA-d ja BHA-d sisaldavaid tooteid,“ sõnas Keero ja lisas, et unustada ei tohiks ka regulaarset naha niisutamist.

Naistearsti soovitusel saab alustada näiteks hormoonasendusravi, mis aitab üleminekuea sümptomeid küllaltki hästi ja kiiresti vähendada. „Ravi on jällegi individuaalne ning kõigile see kahjuks ei sobi.“ Üheks oluliseks vastunäidustuseks on süvaveeni tromboosid ja sellega kaasnevad haigused nagu insult ja infarkt.

Menopaus on üks oluline osa naise elukaarest ja kui võtta seda perioodi elu loomuliku osana ning säilitada positiivne ellusuhtumine, siis on võimalik seda tunduvalt lihtsamalt seljatada. Raske on leppida olukorraga, kui võitleme selle vastu ja mis veelgi hullem – kui menopausi tulekut ei tunnistata ning võideldakse leppimise asemel keha muudatuste vastu.