ROOTSI PEAEPIDEMIOLOOG TUNNISTAB VIGU: mitmeid asju oleks saanud teha paremini (2)

Kui paljudes Euroopa maades on koroonasurmade arv juba mõnda aega langenud, siis Rootsis sureb ööpäevas ikka umbes 50 inimest ja surmajuhtumite arv on üle 4400. Tegnell möönas Sveriges Radiole  antud intervjuus, et mitmeid asju oleks saanud teha paremini, ja oli nõus, et liiga palju inimesi on surnud. (Võrdluseks: eilse seisuga oli Soomes 320 surmajuhtumit, Eestis on tänase seisuga 69 surmajuhtumit.)

Peaepidemioloog rääkis, et teised riigid kehtestasid korraga palju piiranguid. Tema arvates on probleem selles, et nüüd pole teada, missugusel meetodil oli suurim mõju viiruse leviku tõkestamisel. Tema arvates võime selles selgust saada nüüd, kui piiranguid leevendatakse ükshaaval – ehk me saame õppida, mida teha, et edaspidi ei peaks kehtestama täielikku karantiini.

Mai algul rääkis Terviseameti endine epidemioloog Kuulo Kutsar Vikerraadio „Huvitaja“ saates Rootsi kogemusest, viidates ka oma vestlusele Rootsi peaepidemioloogi ja Rootsi epideemiatõrje peastrateegi Anders Tegnelliga.

"Tema koos Rootsi endise peaepidemioloogi professor Johan Gieseckega on selle strateegia välja mõelnud. Põhimõte on neil see, et rangete piirangute asemel on Rootsi lootnud elanike arusaamisele ja nende kohusetundele."

"Kogu strateegia eesmärk on aeglustada viiruse levikut ja mitte koormata tervishoiusüsteemi," selgitas Kutsar.

Samal ajal  tuginevad nad Kutsari sõnul sellele, mis on maailmas üldteada: et  üle 80%-l nakatunud inimestel tekivad kerged ja sageli vaevumärgatavad haigusnähud, kuid selle tagajärjel kujuneb neil välja immuunsus ja nad ei nakatu edaspidi ei ise ega levita ka viirust teistele inimestele "Selline on võetud suund inimeste kaitsmiseks tingimustes, kus vaktsiini pole."

"Rootslased väga loodavad kogukonna immuunsuse kujunemisele, aga kuidas see tegelikult välja kujuneb, mil määral see on õigustatud, eks seda näitab kindlasti lähitulevik," ütles Kutsar toona.

Kutsar mainis juba mai algul, et rootslased tunnistavad ka vigu – nad ei pööranud algul piisavalt tähelepanu hoolekandeasutustele ja eakate, üle 70aastaste inimeste kaitsmisele. „See on tarkus tagantjärele, mida rootslased on praeguse epideemia ajal kogenud.“