SUVI TOOB TRAUMAD. Ortopeed õpetab, kuidas ennast aidata ja millal vajad kiirabi

Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeed-juhtivarst Dmitri Kulak ütleb, et näiteks trauma korral, kui jäse on deformeerunud, kuid inimene saab liikuda, on soovitatav teha esimesel võimalusel viga saanud kohale ise lahas.

Arst soovitab teha lahase käepärastest vahenditest, milleks sobivad ükskõik millised jäigemad asjad, pulk või laud, sõrmevigastuse korral kas või pastakas. Vigastatud koha ja lahase vahele tuleb panna vooder, et vältida hõõrumist, nahakahjustust või higistamist. „Siduge kas sideme, plaastri või riidetükiga lahas kinni nii, et vigastatud piirkond ei liiguks ega tekitaks valu,“ soovitab dr Kulak.

Pärast seda tuleb vigastatud kohale panna peale külma, kuid naha ja külma vahele tuleb panna riie, et ei tekiks külmakahjustust. „Turse tekib rõhkude erinevusest ja survetunne tekitab ka valutunnet, mida külm leevendab. Turse vähendamiseks peaks viga saanud koha ülespoole tõstma.“

Ortopeed soovitab võtta ka suukaudset valuvaigistit. „Valuvaigisti on lubatud ja seda peab võtma: inimene ei pea valu taluma ja kui on trauma, siis on kindlasti ka valu.“

„Mõnikord on valusündroom nii suur, et piirab patsiendi tegevust ja liikuvust. Me ei saa hinnata trauma tõsidust, kui inimesel on suur valu. Üritame kõigepealt valu ära võtta, siis saame paremini hinnata, kas vigastatud piirkond on stabiilne. Muidu tekitab iga liigutus valu ja see piirab testimist,“ räägib dr Kulak.

Millal on vaja kiirabi?

Umbes pooled traumapunkti tulevad inimesed ei ole dr Kulaki sõnul võtnud valuvaigistit. „Valuravi peaks olema astmeline ja algama nõrgematest valuvaigistitest. Kui olete võtnud valuvaigistit ja vaatamata sellele on valu väga tugev, siis see on kasulik info arstile – olukord on tõsine. Kui olukord on tõsine, siis saab arst kirjutada tugevama toimega retseptiravimeid, sest käsimüügiravimid ei ole aidanud.“ 

Kuidas hinnata, kas tuleks kohe kiirabi kutsuda, kas võib minna järgmisel päeval erakorralise meditsiini keskusse või ei pole sinna üldse vaja minna?

Kui juhtub midagi tõsist: vigastatu ei liigu, tal on raske hingata ja on ülisuur valu, siis ei tasu oodata - dr Kulaki sõnul tuleb võtta ühendust häirekeskusega. "Rääkige, mis on juhtunud, sealt saate juhiseid ja kui vaja, kutsutakse kiirabi kohale."

Ise võib samuti erakorralise meditsiini keskusse minna, kui on deformatsioon, kuid saate vigastusest allpool olevat osa – sõrmi ja varbaid – liigutada ja tunnete seda piirkonda ning hindate oma olukorda stabiilseks.

Organism parandab enamiku vigastustest ise

Kui olukord tundub olevat kergem – deformatsiooni ei ole, tunnete piirkonda, saate liigutada sõrmi-varbaid ja need on normaalset värvi – siis pange külma peale, võtke valuvaigistit ning andke vigastatud kohale veidi rahu ja aega, soovitab arst.

„Jälgige, milline on trauma kulg. Kui turse süveneb ja valu suureneb vaatamata valuvaigisti võtmisele ja hindate, et situatsioon ei ole teie jaoks normaalne, pöörduge esimesel võimalusel traumapunkti, kus spetsialist hindab teie olukorda,“ paneb dr Kulak südamele

Organism on ortopeedi sõnul loodud nii, et parandab enamiku vigastusi ise ära, me peame lihtsalt looma soodsad tingimused. „Operatsioon ei paranda luid, vaid loob selleks soodsad tingimused. Sama on vigastustega – võib esineda valu, sinikas, nahaalune hematoom võib olla päris suur, kuid ajapikku imendub see ära ja organism parandab selle. 2–3 nädala pärast saame juba kõike jälle teha,“ toob Kulak näite.

„Erakorralist abi sellises olukorras ei ole vaja, kuid inimene peab saama adekvaatset infot, mida ta peaks tegema. Esmased juhised saab perearsti nõuandetelefonidelt. Julgustan küsima, kas peab pöörduma EMOsse või mitte. Kui ise ei oska otsustada, siis helista, räägi oma olukorrast ja saad nõu.“

Tegevusjuhis kergema vigastuse korral:

Pane vigastatud kohale külma, võta sisse valuvaigisti, tõsta vigastatud jäse ülespoole, anna rahu ja jälgi trauma kulgu. Vajadusel konsulteeri perearsti nõuandeliiniga (1220) ja pöördu erakorralise meditsiini keskuse traumapunkti.