Uudised

Tartu Ülikooli teadlased: koroonaviirus on levinud laiemalt, kui seni arvasime 

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 9. juuni 2020 07:15
Foto: Rauno Volmar/ Ekspress Meedia
Tartu Ülikooli korraldatav koroonaviiruse antikehade uuring KoroSero-EST on jõudnud poole peale. Õismäelt on jõutud uuringusse kutsuda rohkem inimesi kui Kuressaarest, nii et endiselt oodatakse uusi osalejaid. Kuigi lõplike järelduste tegemiseks on vaja sihtrühma täielikku osalemist, viitavad praegused tulemused viiruse laiemale levikule, kui näitab ninaneeluproovidel põhinev riiklik statistika.

Praeguseks on uuringusse KoroSero-EST kutsutud enam kui 2400 inimest. Õismäelt Järveotsa perearstikeskusest on nõustunud uuringus osalema üle 900 inimese ja Kuressaare perearstikeskusest umbes 400 inimest. Mõlemast perearstikeskusest soovitakse uuringusse kaasata 1080 inimest.

Eesti Haigekassa koostatud juhuvalimi alusel kaasatakse uuringusse inimesi kõikidest vanuserühmadest, vastsündinutest kuni saja-aastasteni.

Lihtne osaleda

Samal teemal

KoroSero-EST-i üks eesmärk on tagada parem valmisolek koroonaviiruse võimalikuks teiseks laineks, et valitsus ei peaks taas tervet ühiskonnaelu seiskama.

Uuringu korraldajad näevad, et mida kaugemale jääb esimene suur koroonaviirusesse nakatumise aeg, seda väiksem on inimeste motivatsioon uuringus osaleda. Lastel on takistuseks ka hirm vereproovi ees.

Uurimisrühma tööd juhtiv Tartu Ülikooli pediaatria õppejõud Piia Jõgi paneb inimestele südamele, et kui nad saavad oma perearstilt kutse uuringus osaleda, ei loobuks nad sellest võimalusest kergekäeliselt, kuigi osalemine on vabatahtlik. Uuringus osaleda on lihtne. Enda või lapse osalemise saab kinnitada kodus internetis ja ka lühikese veebiküsimustiku saab täita kodust lahkumata. Perearstikeskuses tuleb anda vaid vereproov.

„Inimesi kutsuvad uuringusse perearstikeskuse töötajad, kes üldjuhul tunnevad uuritavaid. Nii saab ühe perearstikülastuse käigus teha peale vereproovi ära ka muud vajalikud tervisekontrollid,“ kirjeldas Jõgi, lisades, et seni uuringus osalenud inimesed on uuringuga üldjuhul väga rahul olnud.

Uuringus osaleja saab teada, kas tal on olnud kokkupuude koroonaviirusega või mitte. „Meie uuringu esmaste tulemuste põhjal võib öelda, et on päris suur hulk inimesi, kes pole olnud haiged ja kellel pole olnud teadaolevat kontakti COVID-19 haigega, aga kellel antikehade vastus on positiivne. See näitab, et tegelikult on inimesel olnud kontakt koroonaviirusega,“ kirjeldas Jõgi.

Uuringu korraldaja sõnul viitab antikehade olemasolu suure tõenäosusega ka tekkinud immunsusele, kuid kui kaua antikehad püsivad või kui kaua immuunsus kestab, pole teada.

Ebaühtlane kaasatus

Jõgi hinnangul ei saa päris lõplikke järeldusi veel teha, kuna ühest perearstikeskusest on uuringusse tulnud märksa rohkem inimesi kui teisest ja osa vanuserühmi on veel uurimata. „Võime öelda, et antikehade põhjal on haiguse levimus suurem, kui näitab riiklik statistika ninaneeluproovi ehk PCR-analüüsi põhjal. Lisaks on Kuressaare perearstikeskuse patsientide hulgas koroonaviirusega kokku puutunud inimesi rohkem kui Järveotsa perearstikeskuse patsientide hulgas,“ märkis Jõgi.

Levimuse uuring

Tartu Ülikool korraldab ka koroonaviiruse levimuse uuringut, mille käigus hinnatakse viiruse levikut ja epideemia kulgu Eestis ninaneelust võetud proovi PCR-uuringu põhjal. Juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse üle Eesti 16 000–20 000 inimest, et anda riigile tõenduspõhised andmed eriolukorra järkjärgulise lõpetamise strateegia jaoks.