Keha

ÄRA PANE ENNAST OHTU! Kardioloog jagab soovitusi, mida peab keskealisena treenides kindlasti arvestama! 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 10. juuni 2020, 05:00
Kindlasti ei tohi treeningutel üle pingutada, jälgida tuleb pulsisagedust ja enesetunnet. Foto: Vida Press
Südamehaiguste risk suureneb vanusega. Kui nooremas eas on meestel risk haigestuda suurem, siis menopausi järel naiste ja meeste riskid võrdsustuvad. „Põhjalikumalt peaksid oma südant kontrollima mehed alates 40. ja naised 50. eluaastast," soovitab südamearst Sirje Masik.

Confido südamearst Sirje Masik soovitab südame eest eriti hoolitseda ja regulaarselt kontrollis käia neil, kellel on ohjamata vererõhk, kõrgenenud kolesterooli- ja veresuhkrutase või kelle suguvõsas on ette tulnud südamehaigusi enne 65. eluaastat.

Samal teemal

Eestis on südame-veresoonkonnahaigused endiselt kõige sagedasem surmapõhjus. Südamehaiguste riskirühma kuuluvad eeskätt inimesed, kellel on kõrgenenud vererõhk ja  kõrge kolesterooli- ja veresuhkru väärtused, ülekaalulised, vähesed liikujad ja suitsetajad. Riskifaktoritega saab igaüks tegeleda, et hoida oht haigestuda võimalikult väike.

Südamearsti sõnul on eestlaste haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse aastatega vähenenud. Väga olulise mõjuga on olnud riiklikud südamehaiguste ennetamise programmid, kus perearstid jälgivad regulaarselt kõrge riskiga patsiente. Sellegipoolest jääme suremuse näitajate poolest Euroopa keskmisele alla ega küündi kaugeltki Põhjamaade tasemeni.

Tippsport nõuab teadlikku treenimist

Vahel võib kuulda meestest, kellel on tekkinud südameprobleemid, kuna nad on keskeas sportima hakkamisel oma võimeid ja tervist üle hinnanud. Keskeas hakkavad nii mõnedki mehed, kes on kaua spordist eemal olnud, järsku väga suurte koormustega treenima. Pigem põhjustab see halba kui head. „Tippsport on südamele koormav ja nõuab väga teadlikku treenimist. Kindlasti ei tohi treeningutel üle pingutada, jälgida tuleb pulsisagedust ja enesetunnet. Südamearstina on mu soovitus jääda keskeas harrastusspordi tasemele ja jätta sportlikud saavutused ikkagi noorematele või neile, kes on spordiga regulaarselt tegelenud," räägib Masik. Ta rõhutab, et treeningkoormuse suurendamisel tuleb teha eelnevalt südame koormustest ning jälgida tulemustest lähtuvalt oma keskmist treeninguaegset pulssi.

Foto: Pixabay

Mida teha oma südame heaks?

Mingit võluvitsa ega imerohtu südame tugevdamiseks arsti sõnul pole. Kõige tähtsam on hoida kaal normis, teada vererõhu, kolesterooli- ja veresuhkru väärtusi, samuti tuleb loobuda suitsetamisest.

Südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset trenni, mille jooksul saavad lihased energiat lihasrakkudes rasvade ja süsivesikute „põletamiseks". Aeroobseks treeninguks sobivad mõõduka intensiivsusega ujumine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine ja näiteks jooksmine. „Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja hoidmiseks parim moodus ja seda tuleks teha vähemalt viiel päeval nädalas korraga vähemalt pool tundi."

Toitumisel soovitab tohter südamehaigetel vähendada soolatarbimist ning vältida kolesteroolitaset tõstvaid loomseid ja transrasvu. Häid nõuandeid tervislikuks toitumiseks leiab Tervise Arengu Instituudi lehelt www.toitumine.ee.

Foto: Tiina Kõrtsini

Jälgi enesetunnet ja kontrolli ennast!

Konkreetseid soovitusi, kuidas ise aru saada, kui südamega on midagi korrast ära, on arstil raske anda. „Tuleb jälgida enesetunnet. Kui tekivad valud vasakul rindkeres või kui langeb koormustaluvus ning just koormusel esineb õhupuudust ja südame rütmihäreid, tuleb perearsti poole pöörduda, kes teeb kardiogrammi ehk EKG ja mõõdab vererõhku. Esmaste uuringute järel suunab perearst patsiendi vajadusel kardioloogi juurde, kes teeb vastavalt kaebustele põhjalikuma uuringuplaani.“ Südame kohta annab rohkem infot koormustest, mida on võimalik teha ka Confidos koos kardioloogi konsultatsiooniga. Koormustest aitab hinnata inimese individuaalseid riskifaktoreid, mille põhjal saab anda soovitusi nende ohjamiseks.