Grillimisel on kõige olulisem, et otsene leek ei puutuks toiduga kokku. Foto: Vida Press
Keha
13. juuni 2020, 15:00

HOIA SEEDIMIST! Kui arvestad nende näpunäidetega, elad grillipeod tervena üle!

Esimeste päikeseliste ilmadega otsivad eestimaalased talvekorterist üles grillid ning suve lahutamatu osa ehk grillipeod võivad alata. Lauad on enamasti lookas grillmeistri tehtud hõrgutistest ja külmaveeanumad on triiki täis tujutõstvaid jooke. Apotheka proviisor Merle Niglas annab nõu, kuidas grillipidude hooaeg tervislikult üle elada.

Esimene suurem verstapost grillipidude seerias on jaanipäev, mis kujuneb enamasti tõeliseks lihasöömise peoks. Toiduga liialdades võib mõnus olemine muutuda kiirelt piinavalt raskeks enesetundeks. „Korraga liiga palju süües tekib seedenäärmetes häireolukord ja kasvab järsult vere juurdevool seedeelunditesse. Aju annab seejärel verevarustuse langusest märku väsimuse ja uimasusega. Kogu protsess võib seedetraktis esile kutsuda tugevaid talitushäireid või lausa põletikku,“ kirjeldab Niglas.

Eelista kergemaid toite

Grillimõnudest võivad rõõmu tunda ka tervislikku toitu ja eluviisi pooldavad inimesed, kuid oluline on järgida põhitõdesid, et menüü oleks mitmekesine ja täisväärtuslik. Proviisori sõnul võiks laual olla kindlasti värske salat ja puuviljad – eelistades näiteks ananassi või papaiat, mis sisaldavad kasulikke seedeensüüme papaiini ja bromelaiini. „Traditsioonilistest toitudest nagu sealiha šašlõkk ja liha ei pea loobuma, aga vähendada tuleks nende koguseid ja lisada selle arvelt rohkem värsket salatit. Peale sealiha võiks valmistada ka kergemaid toite – linnuliha ja kala."

Ta soovitab kindlasti grillida ka puu- ja köögivilju: paprikat, sparglit, suvikõrvitsat, lillkapsast, brokolit, porgandeid, ananassi ja tomateid.

Grillimisel on kõige olulisem, et otsene leek ei puutuks toiduga kokku. Valgud, toidurasvad ja suhkrud reageerivad tuleleegi ja liiga kõrge temperatuuriga, mille tulemusel võivad tekkida grillitud toitu kantserogeensed ühendid. Proviisori rõhutas, et kantserogeenid on ohtlikud ained, mis võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.

Foto: Julia Vakina

Peolaualt ei tohiks puududa ka vesi. „Meie keha vajab iga päev piisavalt vett, et normaalselt toimida, naised peaksid jooma umbes 2,2 l vedelikke päevas ning mehed umbes 3 l vedelikku päevas,“ soovitab Niglas. Külalistele võib pakkuda ka mitmesuguseid maitsevee variante – mündi, kurgi, rabarberiga jms. Oluline on vältida gaseeritud jooke, sest nende joomine rasvase toidu kõrvale võib kaasa tuua liigsed gaasid.

Proviisori sõnul aitavad seedimist ergutada mitmed lisandid, näiteks sinep, mädarõigas ja astelpajutooted. Ka apteegist leiab abistavaid vahendeid seedimise hõlbustamiseks.

Foto: Pixabay

Näri toitu!

Seedimine saab tegelikult alguse juba toidulõhnadest, kuna need saadavad ajusse signaale teistele seedimises olulistele organitele, et teha algust seedeprotsessiga ja toota seedimiseks vajalikke maomahlu. „Maos olevad happelised maomahlad muudavad toidu püreetaoliseks seguks. Maohappe toimel aktiveerub seedeensüüm pepsiin, mis lõhustab toidus leiduvad taimsed ja loomsed valgud väiksemateks osadeks. Lagundatud valgud imenduvad peensoolest verre. Info täiskõhutundest jõuab ajju umbes 20 minutit pärast kõhu täis saamist. Seega kui toit leiab oma tee suhu, siis mängib väga suurt rolli hammaste tegevus, sest kui süüa kiiresti, on väga suur oht ülesöömiseks,“ kirjeldab protsessi Merle Niglas ja soovitab toitu nautida, erinevaid maitseid tunnetada ning korralikult läbi närida, et tempo ei muutuks liiga kiireks.

Ülesöömise tulemusel ei pruugi kimbutada pelgalt lisakilod, välja võivad lüüa ka seedeorganite nõrgad kohad. Kergemal juhul kõrvetised, gaasivalud, kõhulahtisus või -kinnisus. Ägeneda võivad maohaavandid, sapikivid, hemorroidid. Suurem koormus on kõigil organitel, sest toidukogus, millega nad peavad hakkama saama, ei ole tavapärane.

Foto: Erki Pärnaku

Liikumine on oluline

Suvised aiapeod toimuvad enamasti värskes õhus ja mugavates riietes, seega ei tohi unustada regulaarset liigutamist. Proviisor tõi välja, et igati tervitatav on pärast rikkaliku söögi ja joogi nautimist võtta ette jalutuskäik, liikumine mõjub vereringele ja lihastele toonust tõstvalt. „Kõige kasulikum oleks hoida end tegevuses vahelduva eduga terve õhtu või päev: mängida vahepeal lastega, teha sõpradega lauatennise-, petanque`i- või sulgpallivõistlus.“ Tund aega liikumist aitab kiirendada seedimisprotsessi ja varustab organismi hapnikuga.

Alkoholi joo mõõdukalt

Alkoholi tuleb tarbida mõistlikult ja sellega piiri pidada. Proviisor paneb südamele, et alkoholi ei seedita meie kehas sarnaselt toiduga, kuna läheb otse vereringesse. Alates esimesest sõõmust hakkab alkohoolne jook organismile kahju tegema, alustab seedetrakti ärritamist juba suus, põhjustades igemehaigusi, hambakaariast ja hambakattu.

Alkoholi liigtarvitamine võib kahjustada ka söögitoru ja suurendada söögitoruvähi ohtu. „Ligikaudu 20% manustatud alkoholist imendub maos ja ülejäänud 80% peensooles. Ka väike kogus alkoholi paneb mao tootma rohkem happeid, mis pikemas perspektiivis võib põhjustada mao limaskesta põletikku,“ kõneleb Merle Niglas.

Apteegist leiab ka preparaate, mis aitavad maksarakkudel kiiremini taastuda ja pakuvad kaitset kahjulikke mõjude eest, ka vitamiinid on toetavalt omal kohal. Kuid igal juhul soovitab proviisor juua peol ja peole järgneval päeval ohtralt alkoholivabu gaseerimata vedelikke, et aidata organismil toime tulla alkoholi jääkproduktide eemaldamisega. „Alkohol kiirendab neerude tööd ja põhjustab seeläbi organismis vedelikupuudust, millest on tingitud ka peavalu,“ lausus Merle Niglas.