ARSTIABI KODUST LAHKUMATA: kaugvastuvõttudega on plaanis jätkata

Kaugvastuvõtt toimub patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel distantsilt telefoni-, video- või veebivestluse teel. Kui perearstiabis on patsiendiga telefoni või e-kirja teel suhtlemine osa tavapraktikast, siis enne eriolukorda ei rahastanud haigekassa eriarstiabis distantsilt vastuvõtte, mistõttu raviasutused seda ka patsiendile ei pakkunud.

Eriolukorra kahe ja poole kuu jooksul (16.03–31.05) kasutati kaugvastuvõtte väga aktiivselt: üle 30% ambulatoorsetest vastuvõttudest tehti kaugvastuvõtuna. Kokku oli  213 800 kaugvastuvõttu, mille eest haigekassa tasus üle viie miljoni euro.

Haigekassal on plaanis kaugvastuvõttude rahastamist eriarstiabis jätkata ka nüüd, pärast eriolukorda. „Paljudel juhtudel aitab kaugvastuvõtt säästa nii patsiendi kui ka arsti aega ja inimene saab vajaliku abi kodust või kontorist lahkumata. Raviasutused saavad tänu kaugvastuvõtu võimalusele oma kõige väärtuslikumat ressurssi – tervishoiutöötaja aega – efektiivsemalt kasutada,“ märkis haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Haigekassale kaugvastuvõtud rahalist kokkuhoidu ei tähenda, sest selle hind on võrdsustatud kontaktvastuvõtuga.

Kubo sõnul peab kaugvastuvõtt olema ka sisu poolest võrdne kontaktvastuvõtuga, seda saab osutada vaid eeldusel, et teenuse kvaliteet ei halvene ja et konkreetsele patsiendile on selline viis sobiv. „Kui patsiendile on vaja teha uuringuid ja läbivaatust ehk inimese tervisemuret on vaja reaalselt kohapeal näha ja hinnata, ei saa kaugvastuvõttu teha. Igal konkreetsel juhul otsustab kaugvastuvõtu sobivuse tervishoiutöötaja,“ lisas ta.

Kõige rohkem  kaugvastuvõtte oli Tallinnas

Haigekassa andmetel toimus eriolukorras iga kolmas eriarsti vastuvõtt kaugteel. Enim kaugvastuvõtte tehti Tallinnas. Kõige aktiivsemalt kasutasid kaugvastuvõtte regionaal- ja keskhaiglad – Ida-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Pärnu Haigla.

Kõige rohkem ehk 76% kõigist vastuvõttudest tehti kaugvastuvõtuna psühhiaatria erialal (47 000). Samuti kasutasid teenust aktiivsemalt ämmaemandad ja naistearstid (31 000), silmaarstid (16 000) ning nahaarstid (13 000).

Enamik patsiente kasutaksid kaugvastuvõttu uuesti

Kuna kaugvastuvõtt oli kõigile osapooltele uus, siis küsis haigekassa patsientide ja tervishoiuteenuse osutajate käest jooksvalt tagasisidet, et saada ülevaadet teenuse toimimisest ja kasutuspotentsiaalist pärast eriolukorda.

Patsientidele mõeldud veebiküsimustikule on vastanud 183 inimest. Valdav enamik (86%) jäi kaugvastuvõtuga rahule. Üle 81% vastanutest kasutaksid kaugvastuvõttu uuesti. Enamik vastanutest tõi eelisena välja aja kokkuhoiu ja teenuse mugavuse. Inimeste hinnangul oli arstiga hea vestelda oma kodust ja tervisemured said lahendatud, ilma et pidi kulutama aega või raha arsti juurde sõitmiseks. Murekohana toodi välja, et olenevalt probleemist ei asenda kaugvastuvõtt tavapärast läbivaatust. Samuti ei meeldinud inimestele, kui kõne arstilt tuli ootamatult ja nad ei olnud selleks valmis.

Tervishoiuteenuse osutajad toetavad kaugvastuvõtte

Haigekassa küsis kaugvastuvõtu rakendamise esimestel nädalatel tagasisidet ka enim kaugvastuvõtte teinud raviasutustelt ja erirstidelt, kelle seas olid günekoloogid, psühhiaatrid, silmaarstid, nahaarstid ja endokrinoloogid. Tagasisidet saadi 29 raviasutuse 51 arstilt.

Vahetu tagasiside oli väga positiivne ja seda peeti tänuväärseks lahenduseks. Arstid viisid kaugvastuvõtte läbi nii kabinetist kui ka kodust, tihti sai piiravaks tehnoloogiline valmisolek, näiteks kaugtöö võimaluse või mikrofoni puudumine. Enamik kaugvastuvõttudest tehti telefoni teel, aga katsetati ka üldkasutatavaid video- ja veebivestluse lahendusi.

Arstide hinnangul sobib kaugvastuvõtt paremini siis, kui patsient ja arst on varem juba kohtunud. Tavaolukorras uute haigusjuhtude korral arstid kaugvastuvõttu üldiselt sobivaks ei pea ja eelistavad pigem kokku leppida kontaktvastuvõtu aja.

Kuigi korduvate vastuvõttude ja krooniliste haigete nõustamiseks peavad arstid kaugvastuvõttu heaks lahendusekss, sõltub see arstide hinnangul patsiendi tervisemurest ega ole sobilik, kui vastuvõtt eeldab haige läbivaatust.

Hoogu innovatsioonile

Kaugteenused tervishoius (kaugvastuvõtt ja kaugjälgimine) on kõikjal maailmas kasvav suundumus. Viimase paari aasta jooksul on kaugteenused järjest enamates riikides tervisesüsteemi tasandil rahastatud ja hoogu  antakse toetustega, mille abil arendada innovaatilisi teenuseosutamise mudeleid ja tehnoloogiaplatvorme.

Kubo sõnul on eriolukorras kaugvastuvõtu võimaldamine juba andnud hoogu innovaatilistele lahendustele. „Kaugvastuvõttude rakendamine on raviasutustele andnud tõuke arendada uusi teenusemudeleid ning tekitanud vajaduse turvaliste ja kasutajamugavate tehnoloogialahenduste järele.”

Kubo tõi ka Eestist mitmeid häid algatusi: „Pärnu Haigla käivitas eriolukorras spetsiaalselt videovõttude tegemiseks loodud lahenduse, mille kaudu saab  patsienti nõustada, anda ravisoovitusi, kirjutada ravimiretsepti või suunata edasistele uuringutele. Ida-Tallinna Keskhaigla tegi koostöös ettevõttega Dermtest turvaliseks piltide vahetamiseks pilditoe, mis on kaugvastuvõtu tegemiseks vajalik näiteks allergoloogidele, immunoloogidele ja nahaarstidele. Viljandi Haigla käivitas aprilli alguses koduhaigla teenuse, mille raames saab ägeda kroonilise haigusega inimene jääda oma koju ning koduõde ja videosild eriarstiga võimaldavad tagada vajaliku ravi.“

Kaugteenuste tulevik

Kuigi Eestis tekkis terav vajadus kaugteenuste järele eriolukorras ühe koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmena, on haigekassa koostöös teenuseosutajatega töötanud kaugteenuste võimaldamise nimel juba tänavu aasta algusest.

„Haigekassa soovib kaugvastuvõtu rahastamist jätkata ka tavaolukorras, kuid mõningate muudatustega. Eriolukord andis meile võimaluse testida reaalelus kirjanduse ja teiste riikide kogemuse põhjal väljatöötatud rakendustingimusi ja saadud kogemust edasiste otsuste tegemisel arvesse võtta,“ selgitas Kubo.

Kui eriolukorras oli kaugvastuvõtu võimalusega teenuste nimekiri laiem, siis tavaolukorras tasub haigekassa nende kaugvastuvõttude eest, mis toimuvad arsti tagasikutsel ehk tegemist peab olema korduva visiidiga.

Ka tavaolukorras peab kaugvastuvõtu sobivust konkreetsele patsiendile hindama tervishoiutöötaja. Patsiendil on õigus kaugvastuvõtu võimalusest loobuda ja avaldada siiski soovi kontaktvastuvõtuks.

Sarnaselt kontaktvastuvõtule peab ka kaugvastuvõtt toimuma varem kokkulepitud ajal samaaegse suhtlusena ehk arstiga e-kirjade vahetamine ei ole kaugvastuvõtt. Kubo rõhutab, et ka raviasutuste korralduslikud tegevused, näiteks vastuvõtuaja muutmine või uuringutulemustest teada andmine ei ole käsitletavad arsti vastuvõtuna.

Haigekassa plaanib kaugvastuvõttude rahastuse lisada tervishoiuteenuste loetellu selle aasta 1. septembrist koos ettepanekuga rakendada kaugvastuvõtud tagasiulatuvalt juuli keskpaigast, et vältida pausi eriolukorra meetmete lõppemise ja tavaolukorra vahel.

Haigekassal on plaanis korraldada ka tervishoiuteenuse osutajatele kaugteenuste rakendamise näidisprojektide konkurss. „Näidisprojektide eesmärk on konkreetsete kasutusjuhtude peal demonstreerida, millist kasu võib anda kaugteenuste süsteemne rakendamine. Süsteemne tähendab üheaegselt nii uute teenusemudelite arendamist, tööprotsesside muutmist, turvaliste ja kasutajasõbralike tehnoloogialahenduste juurutamist kui ka töötajate ja patsientide digioskuste toetamist,“ rääkis Kubo.

Kubo usub, et üheskoos leitakse kaugteenustele sobiv koht tervishoiutöötajate igapäevatöös, et pakkuda selle abil Eesti inimestele mugavat ja kulusid säästvat viisi tervishoiuteenuste saamiseks.