"Vähktõbi on väga keeruline probleem, aga me saame süstemaatilise tegevusega ka selle mõju vähendada," ütleb onkoloog Peeter Padrik, Antegenesi asutaja..Foto: Aldo Luud
Sirje Maasikamäe 8. september 2020 10:03
Vähi kohta on nii palju küsimusi. Kas selle teke on geenidega juba ette määratud? Miks üllatab pahaloomuline kasvaja vahel ka neid, kes on elanud igati tervislikult? „Lisaks pärilikule eelsoodumusele ja keskkonnafaktoritele on olemas ka kolmas põhjus, mida on nimetatud halvaks õnneks või juhuseks,“ ütleb onkoloog Peeter Padrik. Ometi saab tema sõnul tervise heaks palju ära teha, et mitte jääda pimesi lootma – ehk läheb haigus minust mööda.

Vähi kohta on nii palju küsimusi. Kas selle teke on geenidega juba ette määratud? Miks üllatab pahaloomuline kasvaja vahel ka neid, kes on elanud igati tervislikult? „Lisaks pärilikule eelsoodumusele ja keskkonnafaktoritele on olemas ka kolmas põhjus, mida on nimetatud halvaks õnneks või juhuseks,“ ütleb onkoloog Peeter Padrik. Ometi saab tema sõnul tervise heaks palju ära teha, et mitte jääda pimesi lootma – ehk läheb haigus minust mööda.

Pahaloomuliste kasvajate riskid on paraku meil kõigil – Eesti praeguste andmete alusel tekib vähk elu jooksul keskmiselt igal kolmandal mehel ja igal neljandal naisel. Kui me ka ei saa päriselt vältida elu jooksul tekkivaid haigusi, siis saame võtta sihiks need varakult avastada, kinnitab onkoloog Peeter Padrik. Uued geenitestid annavad selleks paremad võimalused.  "Kui inimene teeb elus ka kõik õigesti, võib kasvaja ikkagi tulla – seda me välistada ei saa. Aga ka sel juhul annab kaasasündinud geneetilise eelsoodumuse hindamine meile võimalused kasvaja tekke mõju oluliselt vähendada."

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad