"Vähktõbi on väga keeruline probleem, aga me saame süstemaatilise tegevusega ka selle mõju vähendada," ütleb onkoloog Peeter Padrik, Antegenesi asutaja..Foto: Aldo Luud
Sirje Maasikamäe 29. juuli 2022 07:00
Vähi kohta on nii palju küsimusi. Kas selle teke on geenidega juba ette määratud? Miks üllatab pahaloomuline kasvaja vahel ka neid, kes on elanud igati tervislikult? „Lisaks pärilikule eelsoodumusele ja keskkonnafaktoritele on olemas ka kolmas põhjus, mida on nimetatud halvaks õnneks või juhuseks,“ ütleb onkoloog Peeter Padrik. Ometi saab tema sõnul tervise heaks palju ära teha, et mitte jääda pimesi lootma – ehk läheb haigus minust mööda.

Pahaloomuliste kasvajate riskid on paraku meil kõigil – Eesti praeguste andmete alusel tekib vähk elu jooksul keskmiselt igal kolmandal mehel ja igal neljandal naisel. Kui me ka ei saa päriselt vältida elu jooksul tekkivaid haigusi, siis saame võtta sihiks need varakult avastada, kinnitab Antegenese asutaja, onkoloog Peeter Padrik. Uued geenitestid annavad selleks paremad võimalused.  „Kui inimene teeb elus ka kõik õigesti, võib kasvaja ikkagi tulla – seda me välistada ei saa. Aga ka sel juhul annab kaasasündinud geneetilise eelsoodumuse hindamine meile võimalused kasvaja tekke mõju oluliselt vähendada."

Kui inimene haigestub vähki, tekib tal ikka küsimus – miks? Kui palju osatakse sellele tänapäeval juba vastata?

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99