Monika Simm soovitab jalgade eest hoolitseda, sest need kannavad meid läbi elu.Foto: Stanislav Moshkov
Keha
26. juuli 2020, 07:52

Jalad tahavad liikuda. Aga õigete jalanõudega!

„Kui me 40ndates eluaastates oma jalgade tervise eest ei hoolitse, võivad meil 70aastaselt tekkida nendega probleemid,“ hoiatab jalaravikabineti spetsialist Monika Simm ning räägib, milliseid vaevusi saame ennetada.

Suur osa Monika Simmi klientidest on vanuses 45–54 aastat. Ta on märganud, et kuni 45. eluaastani inimesed veel eriti ei kaeba, et selg valutab või jalad on haiged.

„Ent selles eas on kõige rohkem vaja tähelepanu pöörata hilisemate jalamurede ennetamisele. Arst ravib haiguste sümptomeid, aga jalaravi spetsialist teebki eelkõige ennetustööd,“ kõneleb ta. 

Hellitavat hooldust pakkuvast pediküürist erineb meditsiinilise koolituse saanud jalaravi spetsialist selle poolest, et ta teab ka seda, mida diabeetiku, reumaatiku või veresoonkonnahaigust põdeva kliendi jalgade hoolduse puhul silmas pidada. „Iga inimene on erinev ja seepärast lähtume alati personaalsusest,“ rõhutab Simm. Osa nõuandeid kulub aga marjaks ära igaühele.

Jalavalu ja sissekasvanud küüs

Põhimure, millega jalaravi spetsialisti juurde minnakse, on valu jalgades. „Seda lauset kuuleme tihti,“ nendib Simm. „Jalavalu võib inimene tunda alates varbast kuni puusani. Ta ei pruugigi täpselt aru saada, kus valutab – kõik valutab.“

Ta märgib, et jalavalu ei sõltu alati suuremast kehakaalust, nagu võiks arvata: „Saledal inimesel võivad olla suuremad kaebused kui neil, kel kehakaalu rohkem.“

Levinuim jalavalu põhjus on töökoht, kus peab kas kaua istuma või jalgadel olema. Valu võivad tuua ka valed jalanõud ja napp liikumisharjumus.

„Inimesed mõtlevad tihti, et kui nad oma töökohal liiguvad, on see täiesti piisav, aga selline liikumine ei aita. Meil on vaja, et kõõlused veniksid, lihased oleksid tugevad,“ räägib Simm. Ta märgib, et kehale mitmekesist füüsilist koormust andes on ka loomulikku luustiku kulumist vähem, pole puusavalusid ega ka vajadust põlve- või puusaoperatsiooni järele. „Enda liikumas hoidmist võib võrrelda auto mootoriga – kui õli on vahetamata, siis auto ei tööta.“

Foto: Pexels

Kuidas valu ennetada?

„Tuleb teha venitusharjutusi,“ vastab jalaravi spetsialist. „On üks väga lihtne harjutus, mida ma ise teen näiteks poejärjekorras seistes – tõusen varvastele ja siis alla kandadele, jälle varvastele ja kandadele. Nii venitame talla all olevaid kõõluseid. See õpetab kehale ka tasakaalu säilitama. Teame ju kõik, et eakad inimesed käivad sageli tugikepiga või hoiavad kõndides seinast kinni. Mina teen juba praegu selle nimel tööd, et tasakaaluhäiret võimalikult kaugele edasi lükata.“

Veel üht vajalikku harjutust, mis venitab Achilleuse kõõlust, saab hästi ühildada igapäevase hambapesuga – üks jalg põlvest kõverdatult ees, teine sirgelt taga, teha venitusi ja siis vahetada jalga.

„Teine levinud probleem, millega minu juurde tullakse, on sissekasvanud küüs,“ jätkab Simm. Ka sellega on enim hädas küpses eas inimesed. „On üks kindlat tüüpi küünekuju, mille puhul peakski juba lapsest saati õpetama, kuidas selle eest hoolitseda, et see naha sisse ei kasvaks,“ selgitab ta. 

Suureks süüdlaseks on ka liiga kitsad jalanõud. „Mõnel ei kannata rahakott osta korralikke jalanõusid, aga mõnel ongi harjumus kanda kindlat tüüpi jalatseid, mõtlemata, mida see jalgadele teeb. Arvatakse, et kui jalad hakkavad valutama, siis puhkan veidi ja lähen jälle edasi. Aga jalgades tekib põletik ja sel juhul ainult puhkamine ei aita,“ ütleb Simm.

Kurja teevad ka turvasaapad – need ei lase õhku läbi, hõõruvad, kui on liiga suured ja pigistavad, kui on liiga väiksed.

Järjekorras kolmas jalamure on suure varba liigese deformatsioon ehk rahvakeeles väljaulatuv jalanukk, mille põhjustab jalalaba vale asend. Koduste vahenditega seda ravida ei saa, paljajalu käimine ja mugavate jalanõude kandmine võivad vaevusi vaid natuke leevendada.

Foto: Unsplash

 Vältige õhukese tallaga jalanõusid

Suvel ihkame kõik varbaid rohkem päikese käes hoida ja kanda jalatseid, mida oleks lihtne jalga panna. Nii küünitabki jalg varbavaheplätude, õhukese tallaga rihmikute ja baleriinade poole. Need aga teevad Simmi sõnul jalgadele karuteene.

„Täiesti õhukese tallaga jalanõusid ei tasu üldse kanda, sest need põrutavad jalgu ja kulutavad liigeseid. Ka terve keha põrub. Kui 15.–40. eluaastani selliseid jalatseid kanda, on 45aastaselt jalad juba väga valusad.“

Plätud võivad hõõruda juba mõne nädalaga jalgadele paksendeid. Kui see on juhtunud, ei õnnestu enam ise koduste vahenditega neid ravida. „Pimmskiviga, aga mitte mingil juhul raspliga, saab küll iga päev natukene tasa ja targu ringikujuliselt hõõrudes osa paksendist ise kätte, aga see vaid leevendab olukorda, seejärel tuleb minna spetsialisti juurde,“ manitseb asjatundja.

Õhukese tallaga jalanõusid võib hiljem kimbutavate probleemideta kanda vaid siis, kui panna neile sisse õiged tallatoed. Õiged on need tallatoed, mis toetavad jalga ja mille kanna all on väike ümmargune n-ö põrkeraud. Plätudele tallatuge panna ei saa, küll aga rihmikutele ja baleriinadele.

„Tallatugedega liiguvad lihased käimisel õigesti ja ka tasakaal püsib,“ selgitab Simm. Ta märgib, et ei pea olema tingimata personaalselt valmistatud tallatoed, kui tegemist ei ole füüsilise vajadusega.

„Alustama peaks ikkagi standardsetest tugedest. Põhiline on see, et jalg saaks toetust ja labajalg oleks õiges asendis. Siis ei valuta jalad, selg, pea ega õlad. Kui aga labajalg on kogu aeg paremale, vasakule või sissepoole viltu, on üks lihas rohkem pingul kui teine ja üks luu vajutab teisele peale. Kõik, mis on kiivas, on ka valus.“

Kuidas hoolitseda jalgade eest, mis on olnud soojal päeval pikka aega kinnistes ja umbsetes jalatsites vangis?

„Kõigepealt tasub jalad lihtsalt jaheda voolava vee alla panna. Sellest on juba palju abi – jahedus turgutab vereringet. Kindlasti tuleks leida vähemalt kümmekond minutit ja hoida jalgu üleval – nii, et need jääksid peast natuke kõrgemale. See ei tee paha ka pärast pikka ja väsitavat tööpäeva,“ õpetab Monika Simm. „Ega palju muud ise kodus teha saagi. Jahutavad  geelid on ka muidugi alati head. Mulle endale meeldib väga piparmündi-lavendli teepuuõli geel.“

Väga hästi mõjub jalgadele kodune kreemitamine. „Kreemi on vaja selleks, et elame niisuguses kliimas, nagu Eestis on, mitte seepärast, et meil on vanust üle 45 aasta. Põhjamaa inimesele soovitan talvel kaks-kolm korda päevas kasutada kreemi, mis sisaldab uread. See hoiab niiskust. Suvel aga käige paljajalu! Muru peal. See on jalgadele kõige parem!“ soovitab Simm ja lisab, et enne oleks hea jalatallad kas tavalise söögiõli või beebiõliga sisse kreemitada. See jätab nahale niisutava kaitsekihi, mis hoiab ära jalalõhede tekkimist.

Jalaravi spetsialisti soovitused jalavaevuste ennetamiseks.

  • Ärge häbenege tulla jalaravi spetsialisti juurde.
  • Liikuge, liikuge, liikuge! Kõndige paljajalu murul, merevees ja kividel.
  • Kandke parajaid jalatseid ja eelistage õigeid tallatugesid.
  • Tehke järjepidevalt venitusharjutusi – kõikuge üles-alla varvastele ja kandadele.
  • Sööge piimhappebaktereid sisaldavaid toite, mis aitavad tugevdada immuunsust ning hoiavad ära jalaseene ja muud nakkuslikud jalahaigused. Ka jalavalud vähenevad, kui immuunsus on tugev.