Personaaltreener Britta Alep märgib, et kui on soov kaalu langetada, siis tuleks esmalt oma menüüle otsa vaadata ja üles kirjutada, mida ja kui palju inimene sööb.Foto: Pixabay
Liigume
30. juuni 2020, 06:00

TEED KÕVASTI TRENNI, AGA MISKI EI MUUTU? Treener soovitab, mis toob edu ja püsivad tulemused!

„Esimene soovitus oleks ikkagi  endale otsa vaadata ja mõelda, kas soovin kaalu langetada, tervist parandada või hoopis kõike koos. Kui eesmärk on juba paigas, siis ütleb see päris palju ära, kus suunas liikuda,“ räägib personaaltreener Britta Alep.

Alep märgib, et kui on soov kaalu langetada, siis tuleks esmalt menüüle otsa vaadata ja üles kirjutada, mida ja kui palju inimene sööb. „Tihtipeale teadvustamine, asjadele ja endale otsa vaatamine ütleb päris palju, kuhu suunas me peame liikuma. Kõike korraga ei tasu teha, sest see pole jätkusuutlik. Samm korraga tuleb võtta ja nii saab oma elustiili muuta. Teadvustamine ongi võti ehk ei tohi rapsida ja teha kõike korraga. Samuti ei ole mõtet tahta kiireid tulemusi, sest need pole püsivad,“ sõnab ta.

Samuti on Alepi sõnul väga ohtlik ületreenimine, sest see paneb  inimesi tihtipeale ka ülesööma. „Mõistlikult ja rahulikult edasi liikumine viib sihile. Ületreenimine sõltub eelkõige inimesest ja tema taustast. Kui inimene on täiesti algaja, siis võiks ta tõesti piirduda kolme, maksimaalselt nelja treeninguga nädalas ja treeningud peaksid olema vaheldusrikkad. Aga edasijõudnute puhul  võime rääkida suurematest treeningmahtudest ja  ületreenimine sõltub sellest, millisel tasemel on inimene ja millised on eesmärgid,“ toob Alep välja.

„Kindlasti ei pea trennis olema tundide viisi. Pigem teha tunde järgi nii, et see oleks tervise mõttes kasulik. Mitte, et ma vaatan kellalt kulutatud kalorite numbreid ja nüüd saan nii palju süüa. See võib panna uue lumepalli veerema. Kõik ei ole nii lihtne, et vaatan põletatud kaloreid ja nüüd saan näiteks nii palju pontšikuid süüa,“ räägib Alep.

Trenniga ülepingutamine võib viia toitumishäireteni

„Mina ei tohi tegelikult diagnoosi panna, aga on võimalik, et trenni ja toitumise jälgimisega üle pingutades võib tekkida toitumishäire. Olen seda näinud. See on ohukoht. Samas ei saa kindlalt öelda, nende vahel oleks üks-ühele seos,“ nendib Alep.

Alep ütleb, et kalorite järgimine ei käi kohe kindlasti nii, et näiteks pärast jooksmas käimist võib inimene süüa nii palju, kui tahab. „See pole õige. Kui keegi on kalorite või toitainete lugemises kinni, võiks küsida nõu spetsialistidelt. Kui inimene näeb, et teeb kalorite mõttes kõik õigesti, treenib palju ja põletab kaloreid, aga midagi ei muutu, siis see on ka kindlasti spetsialisti poole pöördumise koht. Minu kogemus näitab, et inimesed on nii erinevad, et kõike peaks tegema mõistlikult ja ei tohi kalduda äärmustesse. Kõike tuleb teha mõistusega ja see on kindel sõnum inimestele!“ tuletab ta meelde.

Kuumade ilmadega on trenni tegemine raskem

Alep näeb tihti klientidega kohtudes, et inimestel on raske kuumade ilmadega treenida. „Muidugi paljud tublid inimesed  ikkagi treenivad edasi selliste ilmadega, aga kindlasti tuleb jälgida siis vedeliku tarbimist.“

Kui kehas tekib vedelikupuudus, siis keha sooritusvõimekus väheneb ja keha hakkab vett kinni hoidma. „Sellega peab arvestama. Kui tekib juba janu, siis on see märk, et kehas on vedelikupuudus. Muidugi see ei tähenda, et vett peaks liitrite kaupa üle jooma. Oluline on juua puhast vett  ja kuumaga võiks välja jätta kõik gaasilised suhkrused joogid. Treeninguid võiks jätkata ja valida trenni tegemiseks kellaaeg, kus on natukene jahedam, et ei peaks kuuma ilma tõttu trennist loobuma,“ sõnab Alep.