Hea nõu

ELUOHTLIK SUTSAKAS MESILASELT: need on neli peamist suvise allergia põhjustajat 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 1. juuli 2020, 05:00
Herilase- ja mesilasemürgi allergia riski tõstab korduv nõelatasaamine lühikese aja jooksul.Foto: Vida Press
Suvel löövad õitsele kõrrelised ja ilmuvad välja hooajalised putukad, mis võivad vallandada tüütu või suisa ohtliku allergia. Millised on põhilised suvised allergeenid ja kuidas haigusnähte ära tunda?

Allergia on teisisõnu organismi suurem tundlikkus tavalise ohutu aine suhtes. SYNLABi laborispetsialisti Kaidi Hundi sõnul hakkab allergilise inimese organism süütu aine, näiteks õietolmu vastu tootma IgE-tüüpi antikehi, mille tõttu keha reageerib ebatavaliselt. See väljendub mitmesuguste ägedate haigusnähtudena.

Samal teemal

Allergiad võivad elu jooksul tekkida, taanduda või süveneda. Need võivad avalduda igaühel erinevalt: nina, suu, kurgu ja silmade sügelemisena, tilkuva või kinnise nina, aevastamise, põskkoobaste turse, nahalööbe ja ka üldise haiglase enesetundena.„Nii võib juhtuda, et kui oma allergiat kindlaks ei tehta, ravitakse ninakinnisust või vesist nina erinevate ninaspreidega, kuigi allergiaga toimetulek vajab teistsugust ravi ja kontrolli all hoidmist. Rääkimata sümptomite käes kannatamisest," ütleb Hunt.

Suvisel ajal on spetsialisti sõnul peamised allergiate vallandajad õitsevad kõrrelised ja umbrohi. Lisaks lemmiklooma sülg, higi ja kõõm, kodutolmulesta väljaheide ning mesilaste ja herilaste mürk.

Foto: Pixabay

Õietolm

Meie kliimavööndis esineb inimestel sageli heintaimede allergiat, mis saab hoo sisse juunis ja juulis. Kõige tavalisem heintaimede esindaja on timut. Kuna heintaimede liigid on sarnased ja õitsemise aeg sama, siis avalduvad allergikutel sümptomid ka teiste kõrrelistega kokku puutumisel.

Spetsialisti sõnul kannatab 30% heinaallergikutest ka puu- ja köögiviljade ristallergia all, kuid timuti õietolmu allergia korral on eriti suur ristreaktiivsus nisu, odra, rukki ja kaeraga.

Teine oluline suvise allergia tekitaja on umbrohi puju ja tema sugulased korvõielised võilill, saialill, karikakar, kummel, päevalill. Puju õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Puju õietolmu allergikutel ei ole soovitatav punuda pärgi ega korjata koju põllulilli.

„Eesti Allergialiidu kodulehel on võimalik jälgida õietolmu koguseid õhus," räägib spetsialist ja soovitab allergilise reaktsiooni vähendamiseks vältida põlluservi ja metsaaluseid, alustada antihistamiinravi umbes kaks nädalat enne õietolmuhooaja algust, kanda (päikese)prille ning katta looduses viibides suu ja nina.

Foto: Pixabay

Kassi kõõm, sülg ja higi on üks tugevamaid sissehingatavaid allergeene. Allergiat põhjustab ka koera kõõm, kuid oluliselt harvem. Spetsialist soovitab sümptomite ilmnemisel teha kassi ja/või koera allergia kahtlusel IgE-test vereseerumist. „Kassi ja koera allergeene on eluruumist väga raske eemaldada, sest need osakesed püsivad kaua õhus. Pärast looma lahkumist püsib allergeen ruumis veel mitu kuud, näiteks seinaliistude all. Lisaks satuvad need kassipidajate riietega ühiskondlikku ruumi," selgitab Hunt.

Foto: Pixabay

Kodutolm

Suvel põhjustavad allergilisi reaktsioone ka tolmulestad. Kuigi vaevusi võivad need tekitada aasta ringi, on suvisel ajal allergianähte tavaliselt rohkem, sest tolmulestad armastavad niisket ja sooja keskkonda.

Tolmulestad elutsevad peamiselt suletekkides ja -patjades, madratsites, pehmes tekstiilmööblis (sh ühistranspordi istmed), lambanahkades ja villastes riietes. Allergeeniks on nende väga väiksed väljaheited, mis pääsevad organismi hingamisteede limaskesta kaudu.

Tolmuallergianähud on valdavalt öösel ja varahommikul, aga ka koristades. 80% astmaatikutest on tolmulesta suhtes allergilised. Et tolmulesta allergeenidest vabaneda, tuleb regulaarselt pesu pesta ning tolmuimejal peab olema HEPA filter.

Foto: Pixabay

Kiletiivalised

Sissehingatavatest allergiatest tõsisem probleem võib olla ülitundlikkus herilase ja/või mesilase mürgi suhtes. Putukaallergia võib ilmneda igas eas ning selle risk suureneb iga järgmise nõelamisega.

Kui tolmu- ja toiduallergia sümptomid on enamikul allergikutest siiski kerged või vähemalt mitte eluohtlikud, siis reaktsioon mesilase ja herilase mürkide vastu võib minutite jooksul kujuneda väga raskeks seisundiks - anafülaktiliseks šokiks.

Foto: Pixabay

Allergia kontrolli alla!

Allergiatel võivad olla tõsised tagajärjed alates pideva ninakinnisusega kaasnevast unekvaliteedi langusest kuni astma tekkeni. Laborispetsialisti sõnul algab allergia diagnoosimine vestlusest arstiga.

„Esimene samm ükskõik missuguste allergiasümptomite esinemisel on pöörduda perearsti või allergoloog-immunoloogi poole," selgitab ta ja lisab, et allergia kahtluse järel tuleks määrata verest nende allergeenide vastased antikehad. Pärast testimist saab allergoloog-immunoloog tulemuste põhjal juba täpsemalt öelda, kui kaua tuleks allergiaravimeid kasutada.