SAA HAIGUSELE KIIRESTI JÄLILE! Seda vähiliiki on võimalik ennetada ja varakult avastada

Emakakaelavähk on pahaloomuline kasvaja, mis on õigeaegselt avastatuna lihtsalt diagnoositav ja ravitav. Selle tõsise haiguse tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust ehk HPVd (human papilloma virus). HPV on kergesti nakkav viirus, mis levib inimeselt inimesele naha või limaskestade kokkupuutel. Uuringud näitavad, et 60% naistest esineb viirus juba viie aasta jooksul pärast suguelu alustamist, isegi siis, kui naisel on vaid üks partner.

Papilloomiviirusel on leitud üle saja tüübi. Ohtlikud on neist paarkümmend, mida nimetatakse kõrge vähiriskiga tüüpideks. Arvatakse, et suure osa emakakaelavähkide põhjuseks on kaks tüüpi – HPV16 ja HPV18. SYNLAB Eesti vastutava laborispetsialisti Kaspar Ratniku sõnul on emakakaelavähi väljaarenemise põhjuseks 99% juhtudel just HPV kõrge riskiga genotüübid. 

HPV võib kaduda või areneda vähiks

Aga isegi siis, kui proovidest leitakse näiteks HPV16 või HPV18, ei maksa paanikasse sattuda. 80% naistest nakatub elu jooksul HPV kõrge riski genotüübiga, kusjuures kõige rohkem nakatunuid on noorte, 20–25aastaste naiste seas. Sageli ravib HPV viirusega nakatumise korral keha end ise, aga mitte alati.

Tõenäosus, et organismi immuunsüsteem hävitab viiruse pärast nakatumist paari aasta jooksul, on ligi 90%. Mida noorem on naine, seda suurem on tõenäosus, et immuunsüsteem on piisavalt tugev ja saab viirusest jagu.

Ratnik selgitab, et kui organism ei suuda viirust hävitada, on oht, et emakakaelas tekivad vähieelsed muutused. „HPV-infektsioon võib püsida aastaid ja siis kaduda või areneb paari aasta jooksul selliseks, kus esmased vähieelsed muutused on avastatavad.“

Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, samas on ka kiiresti arenevaid vorme, mistõttu tuleks end regulaarselt kontrollida.

Regulaarne kontroll on pool võitu!

Vähieelseid muutusi emakakaelas saab avastada emakakaela rakkude tsütoloogilise uuringuga ehk PAP-testiga. Günekoloogide sõnul on suur probleem, et paljud naised ei jõua kontrolli isegi vaatamata sõeluuringutele või laialdasele teavitamisele. Nii ongi sellesse vähivormi haigestumine Eestis kahjuks Euroopa üks kõrgemaid ja vähidiagnoosi saab ligi 150 naist aastas. See on kurb fakt, kuna see kuri haigus on igati ennetatav.

Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on oluline käia regulaarselt kontrollis naistearsti juures, kus tehakse PAP-test ja tavapärane günekoloogiline läbivaatus. Kui saad kutse sõeluuringule – ära oota, mine kohe!

End kontrollida tasub ka siis, kui sõeluuringu kutset veel ei ole, kuna günekoloogid soovitavad emakakaela rakuproove hakata andma alates 20. eluaastast kuni 70. eluaastani. Kui test on korras, võiks testi korrata kolmeaastase intervalliga ning käia naistearsti juures kord aastas. Õigeaegse raviga võib aga täiesti terveneda.  

 HPV proove saab ka kodus võtta

Emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad endale tihti märkamatuks, sestap on HPV kõrge riskiga tüvede testimine eriti oluline. „Tänapäeval on võimalus ennast ise HPV kõrge riski genotüüpide ja teiste sugulisel teel levivate haiguste suhtes testida,“ räägib Ratnik. See on hea lahendus naistele, kes naistearsti mingil põhjusel pelgavad või ei taha pikas ootejärjekorras olla, samuti neile, kes eelistavad kontrolliks kodusemat miljööd.

HPV proovivõtukomplekti saab ka koju tellida, võtta spetsiaalse proovivõtuvahendiga ise proov ning saata see siis meditsiinilaborisse analüüsimiseks. Vastuse saab juba viie päevaga. Naise tupest kogutud proovist tehakse laboris HPV DNA-uuring. Samalaadset proovivõtumeetodit kasutatakse juba aastaid Hollandis, Ungaris, Rootsis ja Soomes, kus see on heaks kiidetud lahendus ka riiklikus skriiningprogrammis. „Kui HPV test on positiivne, näitab see kõrgenenud riski emakakaelavähi ja selle eelseteks seisunditeks ning siis on kindlasti vajalik täpsustav uuring naistearsti juures,“ ütleb Ratnik. Uudne võimalus võtta ise kodus HPV proovi on küll mugav, kuid laborispetsialist soovitab käia regulaarselt ka naistearsti juures.

 Emakakaelavähki saab ennetada vaktsiiniga

Teine tõhus relv regulaarse kontrolli kõrval on vaktsineerimine. Vaktsiini kaitse on eelduste kohaselt eluaegne. Mitmes riigis on HPV-vastased vaktsiinid olnud immuniseerimiskavas juba üle kümne aasta ning vaktsineeritud on üle 100 miljoni inimese üle maailma. Vaktsiin ei ravi, vaid hoiab ära nakatumise nende kõrge riski HPV-genotüüpidega, mis põhjustavad kõige sagedamini emakakaelavähki.

 2018. aastal  lisati Eestis riiklikusse immuniseerimiskavasse tüdrukute vaktsineerimine emakakaelavähi vastu, sest enne papilloomiviirusesse nakatumist (st enne suguelu alustamist) on vaktsineerimine kõige tõhusam. Emakakaelavähki ennetavat vaktsineerimist tehakse 12aastastele tüdrukutele koolitervishoiutöötaja juures – see on vabatahtlik ja tasuta.  Lapsevanema erisoovil on vaktsineerimine võimalik ka perearsti juures. 

HPV vastu saab vaktsineerida ka hiljem. Tasub meeles pidada, et regulaarne naistearsti kontroll ja sõeluuring on vajalik ka siis, kui naine on HPV vastu vaktsineeritud.