MEES, KES TÖÖTAB KIIRABIS ÕENA: kunagi ei tea, mis ees ootab ja millisesse olukorda võid sattuda

Janno Kuldkepp on üks nendest, kes töötas koroonakriisi ajal ka Covid-kiirabis. Kõrvalt vaadates tundub see hirmutav, aga kaks aastat õena töötanud mees pole sellega päriselt nõus: „Töö Covid-brigaadis oli ausalt öeldes tunduvalt vähem stressirohke kui tavabrigaadis, sest sa teadsid, et patsient on Covid-positiivne ning käitusid ja riietusid sellele vastavalt.“ 

Meessoost õdedest rääkides tekib alati kimbatus, kas öelda nende kohta „õde“ või mitte. Tartus ja Tallinnas  kiirabis õena töötava Janno Kuldkepi arvates sobib ka meesterahva kohta väga hästi öelda „õde“. „Kui on suur soov tööd teha, ei sega ükski ametinimi. Ei minul ega mu meessoost töökaaslastel ole selle nime vastu midagi, sest tööd teeb inimene.“

Mida aeg edasi, seda rohkem harjuvad ka patsiendid, et õde ei pea olema tingimata naisterahvas. „Perekeskuses töötades sain korduvalt patsientidelt kiita töö eest,“ räägib Janno, kelle arvates pole ka suurt vahet, kus mehed on ametis. „Usun, et mehed võivad vabalt töötada õena nii haiglates, perearstikeskustes kui ka kiirabis.“

Janno lemmikvaldkond on kiirabi ehk erakorraline meditsiin, sest seal ei tea kunagi, mis ees ootab ja millisesse olukorda võid sattuda. „See on endale väga põnev ja paneb proovile.“