Keha

SÜNNIMÄRKE TULEB KOGU AEG JUURDE? Nahaarst räägib, millal peaks nende pärast muret tundma 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 29. juuli 2020, 07:00
Foto: Vida Press
Sünnimärgid ei vaja erihooldust, kuid neisse tuleb suhtuda tähelepanelikult. Aeg-ajalt tasub need üle vaadata, et märgata muutusi. Miks tekib sünnimärke vanuse kasvades juurde ja millal peaks neid kindlasti kontrollida laskma, selgitab Medemise Nahakliiniku dermatoveneroloog Kadi Ristal Ülemiste Tervisemaja blogis.

Sünnimärkideks nimetatakse rahvapäraselt pigmentrakkudest nahamoodustisi, mille korrektne nimetus on neevus, selgitab dr Ristal.  "Sünnipäraselt on neevuseid vaid üksikuid, enamik neist tekib eluea jooksul. Seetõttu on nimetus sünnimärk ka mõnevõrra eksitav. Neevuste teke on eelkõige seotud geneetilise faktorite ja UV-kiirgusega."

Kas peaksin olema mures, kui mul tuleb palju sünnimärke juurde?

Samal teemal

Enamik neevuseid tekibki eluea jooksul ja tegemist on loomuliku nähtusega. Kuna üheks riskiteguriks pahaloomuliste neevuste tekkes on nende rohke arv, siis tähelepanu neevustele tuleks kindlasti osutada.

Millistel inimestel on tõenäolisemalt rohkem probleeme sünnimärkidega?

Riskid pahaloomulise pigmentkasvaja melanoomi tekkeks on suuremad eelkõige neil, kel lisaks neevuste rohkele arvule on perekonnas esinenud melanoomi, kes harrastavad päevitamist või on viibinud pikemalt lõunapoolsetes piirkondades omades seejuures heledat naha fototüüpi. Lisaks tuleks tähelepanelikum olla neil, kelle sünnimärgid on pigem suured, ebaühtlase värvuse või kujuga. Seejuures ei ole melanoomi eest kaitstud ka tumedama nahatüübi ja üksikute väikeste neevuste omanikud. Tähelepanu oma nahamoodustistele peaksid pöörama kõik inimesed.

Kuidas sünnimärke hooldada, millal ja kui tihti peaks nendega kontrollis käima?

Neevused ei vaja ülejäänud nahast muul moel erihooldust. Tähtis on vältida liigset UV-kiirgust, solaariumit ja päikesepõletusi kogu nahale. Seejuures ei ole kasu konkreetsete neevuste katmisest, näiteks neid päikese eest kaitseks kinni teipides, nagu tihti tehakse.

Meeles tuleks pidada seda, et ligi pooltel juhtudest tekivad pigementkasvajad nahale uusmoodustistena, mitte ainult olemasolevate neevuste muutumisel. Kontrollis tuleks käia juhul, kui need põhjustavad muret, kasvavad kiiresti, on muutunud kuju, suuruse või värvi poolest. Riskirühma kuuludes tuleks kontrollis käia regulaarselt, ülevaatuse intervalli soovituse annab arst. Enamasti kontrollitakse kahtlase leiu korral moodustisi esialgu tihemini ja kui muutus on stabiliseerunud, siis pikendatakse kontrollide intervalli.

Foto: Pixabay

Sünnimärgid on osa meie kehast, olles enamasti nahapinnal nähtavad tumeda laiguna või jäädes sügavamale ja avaldudes siis nahavärvi kõrgendi ehk paapulina. Neid ei saa käsitleda eraldiseisva osana muust kehast. Nagu kogu organismile, on oluline järgida tervislikke eluviise ja vältida kahjulikke harjumusi, sh päevitamist. Seejuures ei ole tõestatud, et mehaaniline traumeerimine iseenesest muudaks neevuseid pahaloomuliseks.

Kuidas suvel teadlikumalt sünnimärkidesse suhtuda?

Tasuks tutvuda oma nahamoodustistega, olla neist teadlik. Seejärel tasub neid aeg-ajalt üle vaadata, et märgata muutuseid. Patsiendi enda tähelepanekud nahalesioonide osas on arstile väga väärtuslikud. Suvel, kui päike käib kõrgemalt, tasub teadlikult vältida keskpäevase päikesega avatud kehapinnaga väljas liikumist, eelkõige päevitamist, et vältida riske naha pahaloomuliste kasvajate arenemisel. Juhul, kui nahk on ikkagi päevitunud, tasuks kontrolli tulekuga oodata, kuni päevitus on taandunud ja neevused taas paremini hinnatavad.

Foto: Pixabay

Mis võib juhtuda, kui sünnimärkidele tähelepanu ei pööra?

Mõningatel juhtudel võib pigmentneevusest areneda pahaloomuline kasvaja melanoom. Melanoom on kõige agressivsem nahavähivorm ja üks surmavamaid vähivorme just noortel inimestel. Paraku on melanoomi levimus heleda nahatüübiga inimestel üle maailma tõusutendentsiga.

Millised on viimaste aastate innovatsioonid sünnimärkide hoolduses ja eemaldamises?

Dermatoskoopia laialdasem kasutuselevõtt kui neevuste kontrolli ja jälgimise kuldstandard, mis parandab nahamoodustiste diagnoosimise täpsust. Sellega on võimalik avastada algstaadiumis kasvajaid väga varakult ja vähendada tarbetuid lõikusi.

Neevuste eemaldamise standard on aga jätkuvalt kirurgiline eemaldus, st lokaalanesteesias lesiooni kiilekstsisioon kogu naha paksuses, millele järgneb väljalõike histoloogiline uuring. Tasapinnaliste pigmentneevuste osas muid eemaldamise võimalusi ei ole.

Foto: Martin Ahven

Millal võiks kaaluda sünnimärkide eemaldamist?

Alternatiiviks võib teatud neevuste puhul rakendada ka lasereemaldust. Lasereemalduseks sobivad vaid kindlatele kriteeriumitele vastavad neevused, mis on rangelt dermatoloogi poolt dermatoskoopiliselt kontrollitud, asuvad kosmeetiliselt probleemsetes piirkondades nagu näiteks näol, on nahapinnast kõrgemad ega ole aastaid muutunud. Lasereemaldus tehakse samuti lokaalanesteesias, protseduur on kiire ja tulemuseks peaaegu märkamatu arm. Miinusena ei saa lasereemalduse käigus eemaldatud sünnimärki uurida, seega peab moodustis olema hinnatud ohutuks. Kuna laseriga eemaldatakse vaid nahapinnast kõrgemale jääv osa, siis teatud juhtudel võib neevus tagasi kasvada.

Medemise kliinikus on võimalik teha neevuste kontrolli ehk dermatoskoopilist ülevaatust ja jälgimist. Kui on mure konkreetse neevusega, siis pakume võimalust, et digidermatoskoopilise pildi teeb õde, mille arst hiljem üle vaatab ja hindab. Kirurgilist eemaldamist Medemises ei tehta,küll aga eemaldame lasermeetodil nahapinnast kõrgemal asuvaid pigmendita neevuseid, mis on dermatoskoopiliselt kontrollitud.