Uudised

KOROONA TESTIMISPUNKTIS TÖÖTANUD ÕDE: kui tuleb kardetud teine laine, peame olema kaitsevahenditega paremini varustatud 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 29. juuli 2020, 18:00
Seda, et kaitsekostüümis töötamine pole naljaasi, on kinnitanud nii arstid kui õed. (Pilt on illustratiivne.) Foto: Vida Press
Ränk koroonaviirus pole siiani kadunud ning hoolimata väikesest haigestunute arvust leidub neid, kes hoiatavad – Eesti peaks võtma ohutusreegleid tõsisemalt. Palju räägitakse võimalikust teisest lainest. „Ma küll loodan, et seda ei juhtu,” ütleb kevadel eesliinil töötanud õde Malle Haavel. „Kui aga haigus tagasi tuleb, saame olla juba targemad, paremini valmistunud.”

Eestit külastanud Hollandi ajakirjanik Sander van Hoorn nimetas hiljuti siinseid koroonapiiranguid hirmutavalt lõtvadeks. Maskikandmist näeb vähe, inimesed istuvad koos söögikohtades, kahemeetrist vahemaad nõudvad kleepsud poodide ja teenindusasutuste põrandatel jäävad üldiselt tähelepanuta – nii kirjutas ta väljaandes NOS Nieuws. Ta küsib, kui raske hakkab Eesti inimestel olema, kui saabub uus viirusepuhang.

Kõige esimeses koroonaproovi võtmise drive-in punktis töötanud Vanalinna Hariduskolleegiumi kooliõde Malle Haavel ei arva, et Eesti inimesed on muutunud hooletuks. Vastupidi – meie kultuuriruumis on alati olnud omane vaoshoitum käitumine. „Meil pole tervitamisel põsemuside jagamise kommet. Meil ei ela mitu põlve inimesi koos ühes kodus ja meie hajaasustus aitab kaasa, et viirus ei saa sama kiiresti levida kui paljudes teistes riikides. Kui mõned halvad näited kõrvale jätta, on meie inimesed üldjoontes mõistlikud. Nad pidasid kriisiajal reeglitest kinni ja see meid hullemast päästiski,” ütleb kooliõde.

Õde Malle Haavel ütleb tänavuse kevade iseloomustamiseks lihtsalt: „Erakordne!”Foto: Erakogu

Samal teemal

Tööle testimispunkti kõige esimesse vahetusse

Malle Haavel vaatab tagasi kevadele ja ütleb selle iseloomustamiseks lihtsalt: „Erakordne!” Kui koolid kinni pandi ja õpilased-õpetajad koduõppele jäid, soovis temagi eesliinil oma panust anda ja läks koos mitme teise kooliõega appi drive-in testimise keskusesse. „Esimene koroonaviiruse testimise drive-in ala loodi Tallinna Lauluväljaku Mäe värava juures paiknevale platsile ja alustas tööd 19. märtsil. Sattusin tööle esimesse vahetusse,” meenutab Haavel.

Oli seal raske? „Oleneb millega võrrelda,” ütleb kooliõde. „Tuli, jah, olla 4–6 tundi kaitseriietes ja panna villased sokid jalga, et mitu tundi õues olles varbad ei külmetaks, aga ei midagi kontimurdvat.”

Kaitsevarustus pole nõrkadele

Ameteid oli testimispunktis kaks – testija ja registraator. Viimastel oli veidi lihtsam, sest nemad polnud kontrollitavate inimestega lähikontaktis ning võisid seetõttu kanda respiraatori asemel kirurgimaski. „Lähtusin põhimõttest, et nooremaid kolleege tuleb säästa. Kui kolleeg ütles, et soovib olla registraator, kuna kätel on haav või ta on proovide võtmistest väsinud, siis sellega arvestasingi,” kinnitas kooliõde Haavel, kelle sõnul hoidis testpunkti kollektiiv raskel hetkel kokku ja oli üksteisele toeks.

Seda, et kaitsekostüümis ja respiraatoris töötamine pole naljaasi, on kinnitanud nii arstid kui õed. „Vaatasin ja õppisin videote järgi isikukaitsevahendeid õigesti kasutama. Olen tänulik meditsiinilabori Synlab töötajale, kes jagas nõuandeid, kuidas säästa külmast ja desinfitseerimisvahenditest krõbedaks läinud käenahka. Harjusin ka respiraatoriga – pressib see ju vastu ninajuurt ja värsket õhku ei ole. Üks Saaremaal töötav füsioterapeut iseloomustas respiraatoriga töötamist kui treeningut kõrgmäestiku tingimustes. Organismil võtab sellest taastumine aega, sest meid ei ole selleks treenitud, eriti kui kanda respiraatorit 3–4 tundi mitu päeva järjest,” kirjeldab kooliõde harjumatuid tingimusi. Suur oli tema sõnul õnn, kui drive-in-töötajad said eriolukorra viimastel nädalatel näovisiirid, sest kõige krooniks rõhusid kaitseprillide sangad kõrvu.

Higistada või külmetada?

Omaette katsumuseks oli kogu selle varustusega töötada välitingimustes, sest testpunktis asuv telk oli mõlemast otsast avatud, et autod saaks sisse sõita. Kooliõde mäletab, et oli nii lörtsi-, vihma- kui ka rahepäevi. „Kui päike hakkas paistma, andis see rõõmu ja jõudu. Sain aru, kui mõnus on n-ö tubane töö ja kui raske nendel, kes töötavad välistes tingimustes aasta ringi. Riietumisel tuli olla ettenägelik. Jälgisin pidevalt ilmateadet ja mõtlesin, kumb on parem – kas higistada või külmetada,” naerab ta tagantjärele. Tegelikult jäid meditsiinitöötajatel mõnigi kord sõrmed külmast nii kangeks, et oli raskusi testikomplekti korgi lahti keeramisega. Oli õhtuid, kus ta koju minnes sulatas ja soojendas end esmalt kuumas vannis ja seejärel veel teki all.

Ettevaatusega viiruse vastu

Hirm ja teadmatus tekitasid omakorda pingeid. „Juba esimesel nädalal said otsa heade kaitseomadustega 3M respiraatorid ja toodi ühed teised, mille vastu meil esialgu puudus usaldus. Siis kandsime nende peal veel lisaks kirurgilist maski. Me ikka ka kartsime seda viirust,” tunnistab kooliõde nüüd. Mis siin imestada – koroonaviirusest teati vähe, seetõttu võis juhtuda, et ühel päeval uudistes välja öeldud info lükati juba järgmisel ümber. Kõige õigem tundus olla maksimaalselt ettevaatlik ja väga ettenägelik.

„Mõtlesin läbi liikumise tööle ja töölt koju, riietumise, esmased tegevused kodus, enne kui läksin kööki või pereliikmete juurde, ning muud põhivajadused,” kirjeldab kooliõde. „Mõtlesin läbi, kui palju võin enne tööd vedelikku tarbida – kaitsekombekat töö ajal testija ära võtta ei saanud. Kui tegin kuuetunnise valve, siis pärast koju jõudes oli pea vedelikupuudusest paks ja kurk kibe, sest tööl vett või kohvi ei julgenud juua.”

Kõigist neist ebamugavustest hoolimata on Haavel valmis taas testimispunktis tööle asuma, kui kardetud teine koroonalaine peaks siia jõudma. „Ma küll loodan, et seda ei juhtu. Kui aga haigus tagasi tuleb, siis seekord saame olla juba targemad, paremini valmistunud,” usub Haavel. Üks asi, mida võiks tema hinnangul riiklikul tasandil parandada, on kaitsevahendite varumine. „Testpunktidel peaks neid olema vähemalt kahe kuu varu, nii saaksime rohkem inimesi kontrollida.” Ta kiidab Eesti inimeste tasakaalukust ja mõistlikkust, mis aitasid kaasa koroonaviiruse kontrolli alla saamisele. „Me pidasime kehtestatud nõuetest kinni ja meetmed ei läinud kokkuvõttes üleliia karmiks.”