MIDA TEHA HAAVAGA? Nende vahenditega puhastades ja sidudes hoiad ära põletiku!

Haava puhastamine

Haava puhastamiseks on oluline valida õige puhastusvahend. Selleks sobivad leige puhas vesi, füsioloogiline lahus (NaCl 0,9%) ja antiseptikumid.

Antiseptilistest vahenditest sobivad kõige paremini spetsiaalsed ained, mis ei tekita kipitust, näiteks tsetüülpüridiini (Asept, Pharmacare), oktenidiini/fenoksüetanooli (Octenisept), betaiinsurfaktandi/polüheksaniidi (Prontosan), povidoonjoodi (Braunol) ja mikroniseeritud hõbeda sisaldusega (Cicasilver) tooted. Need ained on antimikroobse ja põletikuvastase toimega ning sobivad nii väikeste pindmiste kui ka suuremate haavade puhastamiseks.

Vesinikperoksiid, alkohol, briljantroheline, jooditinktuur ja kaaliumpermanganaadilahus ei ole kõige parem valik, kuna need ained võivad kahjustada, ärritada ja kuivatada kudesid ning aeglustada haava paranemist. Lisaks häirivad need väikelapsi, kuna panevad vigastuskoha kipitama. Haava puhastamiseks ei sobi ka naha desinfitseerimisvahendid, näiteks Chemisept või Cutasept.

Kui haav on väga saastunud, vajab õmblemist  või jookseb tugevalt verd, tuleb pöörduda EMO-sse või kutsuda kiirabi. Iseseisvalt on selliseid haavu üsna raske puhastada ning nendega toime tulla. Kõige mõistlikum on katta haav puhta lapiga, siduda ning pöörduda võimalikult ruttu arsti pole.

Haava sidumine

Väikeseid marrastusi või kriime ei pea siduma, need paranevad ise. Suuremate haavade korral on sidumine äärmiselt oluline. Haava on vaja siduda, et hoida haav mõõdukalt niiske. Haava paranemisel tekib noor sidekude ehk granulatsioonkude, mis sisaldab rohkelt verekapillaare. Niiske keskkond soodustab granulatsioonkoe normaalse kasvu ning kiirendab haava paranemist, vähendab infektsiooni ja armkoe tekke riski.

Haavade sidumisel ei ole soovitatav kasutada vatitampoone, kuna kiud võivad jääda haavapinnale. Vati asemel sobivad väga hästi marlilapikesed (nt Mesoft), mis on pehmed ega ärrita vigastatud kohta.

Apteekides on väga suur valik sidumismaterjale vastavalt haavatüübile: tava-, sprei- ja silikoonplaastrid, spetsiaalsed sulgemisplaastrid lõikehaavadele, antimikroobsed plaastrid, parafiinvõrgud. Kaasaegsed sidumismaterjalid lasevad õhku läbi.

Sõltuvalt haavatüübist võib sidumismaterjali jätta haavale mitmeks päevaks. Kui eksudaati ehk haavaeritist on vähe, ei pea sidemeid iga päev vahetama. Kui haavaeritist tuleb rohkem, siis vahetatakse sidemeid ja plaastreid vastavalt sellele, kui kiiresti need haavaeritisega täituvad.

Infitseerunud nahakahjustustele, kui haavas on tekkinud mäda, sobib Braunovidon salv, mis sisaldab polüvidoonjodiidi.

Põletus

Põletada saanud kehaosa tuleb esmalt jahutada. Selleks sobivad jahe vesi (18-20 °C) või apteegis müüdavad spetsiaalsed põletusgeelid. Mitte kasutada jäävett, -kuubikuid ega -kotte! Kui geeli pole võimalik kasutada, tuleb põletatud kehaosa asetada 10-15 minutiks voolava vee alla. Alajahtumise vältimiseks tuleb jälgida kellaaega, sest külm võib koekahjustust veelgi süvendada.

Põletushaavale ei tohi määrida kuumust isoleerivaid aineid, näiteks õlisid, salve, kreeme ja toiduaineid (hapukoor). Nimetatud ained tekitavad naha pinnale rasvase kihi, mis takistab kuumusel kudedest välja pääseda: kuumus tungib hoopis sügavamale, kahjustades kudesid.

Eriti mugav ja efektiivne on kasutada põletusgeeli. Geel peatab kõrge temperatuuri toime kudedes, põhjustamata alajahtumist ning soodustab naha taastumist.