1. Sa ei joo piisavalt vett.
Keha vajab vedelikku, et normaalselt funktsioneerida. Pea meeles, et parem on juua külma/leiget vett kui sooja, sest keha peab külma vee puhul rohkem tööd tegema.
2. Sa ei võta D-vitamiini.
Kui organismis on D-vitamiini puudu, kaotad kaalu aeglasemalt ja oled näljasem. D-vitamiini saamine üksnes toidust võib osutuda keeruliseks, mistõttu tasuks kaaluda nende ostmist apteegist, eriti sügis- ja talvekuudel.
3. Eelistad kardiotrenni.
Jooksmine ja rattasõit on tervisele kasulikud, ent nii arenevad vaid teatud lihased, mis otseselt ainevahetust ei mõjuta. Jõutreening kombineerituna kardioga aitab paremini kehal toiduga toime tulla.
4. Näksid õhtuti/öösiti.
Regulaarselt söömine on oluline, ent uuringud näitavad ka, et suu ei peaks pidevalt matsuma, vaid einete vahele võiks jääda paar tundi. Aeg-ajalt tasuks teha ka paastu, näiteks proovida olla 12 tundi toiduta, juhul kui täielikku paastu teha ei soovita. Või üritada nii, et õhtu- ja hommikusöögi vahele jääks 12 või enam tundi.
5. Loobud kofeiinist.
Loobusid küll kohvi joomisest, ent kohv aitab pisut paremini põletada kaloreid. Kui kohvi ei soovi, võid juua rohelist teed.
6. Sinu uneaeg on puudulik.
Inimesed, kelle uni on katkendlik või kes ei maga igal öösel hästi, kaaluvad enamasti ka rohkem kui need, kes magavad igal öösel kindel arv tunde. Ebaregulaarne uneaeg viib rivist välja hormoonid, mis vastutavad söögiisu kontrollimise eest, mistõttu kipud rohkem sööma.
7. Oled pidevalt stressis.
Stress stimuleerib stressihormooni (kortisool) tootmist, mistõttu ladestub rasv palju tõenäolisemalt.
8. Sööd liiga palju valmistoitu (plastikkarbist).
Kui teedki kõike õigesti, ent kaalunumbris ei paista midagi muutuvat, tasuks üle vaadata oma toidulaud − kust sinu toit pärineb, milliseid kemikaale selle kasvatamiseks kasutatakse jne. Hoiduda tasuks plastist karpidest jms söömisest.
Kommentaarid