Keha

KOGU AEG NÄLJANE? Siin on haigused ja seisundid, mis võivad selle taga peituda 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 22. jaanuar 2021 07:00
Paljudel inimestel, kellel on stress, tekib isu millegi rasvase või magusa – või nende mõlema järele.Foto: Vida Press
Keha saab toidust energiat – seega on täiesti normaalne, et oled näljane, kui sa pole mõni tund söönud. Aga kui kõht on kogu aeg tühi, ka pärast söömist, võib tervisega midagi viltu olla.

Meditsiinitermin haigusliku isu kohta on polüfaagia. Nii et kui oled kogu aeg näljane, kaalu arsti juurde minekut. Liigsel söögisul võib olla päris mitu põhjust.

Diabeet

Diabeet ehk suhkurtõbi on energiaainevahetuse püsiv häire. Kuna keharakud ei saa energiat kätte süsivesikutest, hakkavad nad seda hankima keha rasvavarudest. Diabeeti põdeva inimese söögiisu ja toidukogused võivad jääda samaks või isegi suureneda, ometi tema kehakaal langeb. Peale kasvanud söögiisu võivad diabeeti iseloomustada ka pidev janu, sage pissimine, hägune nägemine, kurnatus jm.

Foto: Merilin Ulm

Madal veresuhkrutase

Hüpoglükeemia tekib, kui vere glükoosisisaldus langeb väga madalale tasemele. See on diabeetikute sage mure, aga seda võivad põhjustada ka teised terviseprobleemid, näiteks hepatiit, neeruprobleemid, teatud kasvajad jm.

Väga tõsistel juhtudel võib selline inimene näida, nagu ta oleks purjus: ta puterdab rääkides ja tal on raskusi kõndimisega. Peale selle võib liiga madalat veresuhkrutaset iseloomustada ka ärevus, südamekloppimine, kahvatu nahk, värinad, higistamine jm.

Unepuudus

Ebapiisav uni mõjutab hormone, mis kontrollivad söögiisu. Inimestel, kel napib uneaega, on suurem söögiisu ja neil on raskem saavutada täiskõhutunnet. Samuti isutavad väsinud inimest rohkem rasvased ja kaloririkkad söögid.

Foto: Pixabay

Kui oled ärevil või pinges, toodab keha hormooni nimega kortisool, aga see süvendab näljatunnet. Paljudel inimestel, kellel on stress, tekib isu millegi rasvase või magusa  – või nende mõlema järele. Võimalik, et nii üritab keha n-ö välja lülitada ajus seda osa, mis põhjustab muretsemist. Stressi võivad iseloomustada ka vihasööstud, kurnatus, peavalu, kõhuprobleemid.

Vale toiduvalik

Toidud tekitavad täiskõhutunnet erinevalt. Nälga kustutavad hästi valgurikkad toidud (tailiha, kala, piimatooted) ja kiudainerikkad road. Head on näiteks puu- ja juurviljad, täisteratooted ja oad.

Nälga aitavad kontrolli all hoida ka tervislikud rasvad, mis sisalduvad pähklites, kalas ja õlis. Need aitavad hoida vere kolesteroolisisalduse kontrolli all ja tekitavad pärast söömist täiskõhutunde.

Saias ja saiakestes ning kiirtoidus on palju ebatervislikke süsivesikuid. Kui sööd neid palju, siis tunned end üsna kiiresti jälle näljasena. Nii on väga kerge süüa rohkem kui vaja.

Foto: Pixabay

Täiskõhutunne tekib paremini, kui mälud toitu kaua ja naudid söömaaega, mitte ei kugista toitu kiiresti sisse. Keskendu söömise ajal sellele, mis on su taldrikul, mitte telefoni näppimisele või telekale.

Ravimid

Mõned ravimid võivad tõsta söögiisu, näiteks teatud allergiaravimid ja antidepressandid, steroidid, diabeediravimid ja antipsühootilised ravimid. Konsulteeri arstiga – võimalik, ravimi saab asendada mõne teisega, mis ei tõsta isu.

Foto: Tiina Kõrtsini

Rasedus

Paljud tulevased emad tunnevad tohutut söögiisu tõusu. Sel viisil tahab keha kindel olla, et beebi saab kasvamiseks piisavalt toitaineid.

Kilpnäärmeprobleemid

Kilpnäärme ületalitlusele võib viidata põhjendamatu kaalulangus, samas kui söögiisu kasvab. 

Vedelikupuudus

Kas oled tõesti näljane? Võib-olla on sul hoopis janu. Vahel on keha signaalidest raske aru saada. Vedelikupuudusest annavad märku ka uimasus, väsimus, harv pissilkäimine või tume piss.

Mõned uuringud soovitavad juua enne sööki või söögiaegade vahepeal klaasi vett – nii saab kõht täis väiksema toidukogusega.

Foto: Pixabay

Trenn

Su keha põletab kaloreid, kui teed trenni. See kiirendab ainevahetust ehk protsessi, kuidas keha kasutab energiat. Mõnel inimesel aga suurendab trenn ka söögiisu.

Foto: Pixabay