Kuna WC on siseruum, pole see sarnaselt teistele siseruumidele päris ohutu koht.Foto: Vida Press
Uudised
4. august 2020, 14:05

KOROONANAKKUS WCst? Kui ohtlikud on avalikud tualetid?

Kui on valida, kas minna avalikku tualetti või mitte, valib osa inimesi alati viimase võimaluse – isegi n-ö normaalsetel aegadel. Koroonapandeemia ajal aga on soov minna avalikku tualetti veelgi vähenenud, sest paratamatult tuleb seal puudutada teatud pindasid ja kokku puutuda teiste inimestega. Kui ohtlikud on siis avalikud tualetid?

Päris ühest vastust sellele ei ole, räägivad nakkushaiguste spetsialistid Harvardi meditsiinikooli ajalehes. Sõltub konkreetsest olukorrast.

WCd on väga kerge pidada viirusepesaks ja üritada vetsuskäike vältida, et mitte nakatuda. Aga kui loobuda avalikes tualettides käimisest, tuleb ka oma päevakava hoolikalt ümber teha, näiteks arvestada, kui palju pissipeatusi saab autoreisi ajal lubada ja millal peaks veejoomise ära lõpetama, et poleks vaja vetsu minna.

Kuna WC on siseruum, pole see sarnaselt teistele siseruumidele koroona mõttes päris ohutu koht. Risk nakatuda on küll suhteliselt madal, aga sõltub asjaoludest. Üks murekohti on õhk. Vee tõmbamine tekitab tualetipotis aerosoole, aga viirust võib leiduda ka väljaheites. See võib tunduda vägagi hirmutav, kuid teadlased ütlevad, et tualeti desinfitseerimine ja hea ventilatsioon aitavad selle vastu tõhusalt. Ühes uuringus aga selgus, et alati ei õnnestunud COVID-19 haigete väljaheitest viirust eraldada ja leitud osakesed polnud nakatamisvõimelised.

Foto: Erki Pärnaku

On olulisi seiku, mis teevad nakatumisohu WCs väiksemaks, kui see algul paistab. Teatavasti on nakatumisrisk madal, kui hoida distantsi ja lähikontakt on alla 15 minuti – muidugi, kui kõrvalseisja ei köhi ega aevasta. Kuna enamasti käiakse tualetis alla veerand tunni, siis töötab siin aeg inimese kasuks. Kuid pikemad vetsuskäigud soovitatakse teha siiski pigem kodus.

Väga oluline on muidugi see, kui palju inimesi on su lähedal. Samas pakub kaitset, et WC-kabiinid on seintega eraldatud.

Tõeliselt ohtlikud kohad

Nakatumise mõttes on WCst palju ohtlikumad teised siseruumid ja tegevused, näiteks baaris käimine, pulmad, jumalateenistused, peod siseruumides – kõik kohad, kus inimesed on tihedas kontaktis.  

Kui mängib muusika, tulevad inimesed üksteisele lähemale, et rääkida. Samuti võtab alkohol pinged maha ja inimesed unustavad hoida distantsi. Ka laulmine aitab viirusel levida.

Foto: Pixabay

Kuidas siis turvaliselt vetsus käia? Olulised on nii vetsu minek kui tulek. Kõigepealt soovitatakse panna ette mask. Pese käsi kohe pärast tualeti kasutamist. Silmade kaitseks võid kanda prille.

WCs on palju pindasid, kus võib olla baktereid ja viirusi. Seega ürita seal võimalikult vähe midagi puutuda ja kasuta vetsupaberit, kui pead midagi puudutama.

Väga oluline on mitte katsuda pesemata kätega oma nägu, eriti suud, nina ja silmi. Kui võimalik, kasuta ukse avamiseks õlga või katsu ukselinki paberiga. Kui oled vetsust väljas, desinfitseeri käed.

Alahinnata ei tohi ka prillide ja telefoni puhastamist. Kas nakatumine telefoni katsudes on väga suur risk? Tõenäoliselt mitte, aga välistada seda ei saa. Kuna COVID-19 kohta pole ikka veel paljut teada, siis tasub olla pigem ettevaatlik. Soovitatav on desinfitseerida pindu, mida me katsume sageli. Mõnele inimesele annab puhastamine ja desinfitseerimine ka psühholoogilist kindlustunnet. Kokkuvõttes leiavad spetsialistid, et kui WCs käies rakendada põhilisi  hügieenireegleid, on nakatumise risk ilmselt väike.