Keha

SELJAVALU VÕIB ALATA VÄIKSEST LIIGUTUSEST: mida saab leevenduseks ise teha, millal vajad arsti? 

Tervis Pluss, 28. detsember 2020 05:00
Seljavalu eest pole kaitstud ei treenitud ega treenimata inimene.Foto: Vida Press
Valutava seljaga käiakse arsti juures üsna sageli. Hädalisi on igas vanuses. Noorematel põhjustab seljaprobleeme eelkõige raskuste tõstmine, vanematel korduma kippuvad kroonilised vaevused.

Seljavalu võivad valla päästa:

  • rühivead,
  • istuv töö,
  • ülemäärane või harjumatu kehaline koormus,
  • raske füüsiline töö,
  • staatiline asend,
  • sage kummardamine ja pööramine,
  • tõstmine,
  • korduvad ühesugused liigutused,
  • vibratsioon jm.

Seljavaluhoog võib alata näiliselt täiesti süütust liigutusest: mahakukkunud paberilehe tõstmisest, kummardumisest, toidukoti auto pakiruumi panekust, lapse turvatooli asetamisest, kehapöördest tööl või trenniharjutuse sooritamisest. Üsna sageli põhjustab ägedat seljavalu suur kehaline pingutus, eriti just niisugune, millega kaasnevad kehapöörded. Äkiliselt väljendunud järsk valu on aga kui jäämäe tipp: pinged seljalihastes on püsinud juba mõnda aega, enne kui endast valuga märku annavad. Kõige sagedamini lööb esmakordne tõsine valu selga 30–40aastastel, seljavalu eest pole kaitstud ei treenitud ega treenimata inimene.

Foto: Pixabay

Mida teha seljavalu leevendamiseks?

Leia valutu asend ja puhka. Äkitselt välja löönud valu on seljalihaste ülepingutamise ja lülisamba liigse koormamise tagajärg. Püüa leida võimalus lülisamba ja lihaste lõõgastamiseks. Ägeda seljavaluga jäta käsilolev tegevus sinnapaika ning võimalusel heida selili – see asend on lülisamba koormuse vähendamiseks kõige tõhusam. Leevendust võib tuua pea või jalgade alla padja asetamine. Peamine: proovi endale leida võimalikult valuvaba asend ja võimalusel püsi selles kas või terve ööpäeva.

Foto: Pixabay

Mine arsti juurde. Kindlasti pöördu arsti poole siis, kui esmasele seljavaluatakile on eelnenud järsk kaalulangus või väsimusperiood, valuga kaasneb jäsemete tuimus või sipelgate jooksmise tunne ning kui valukannataja on lapseootel või üle 60aastane.

Aseta haigele kohale külmakott. Ägedat seljavalu leevendab ja paranemist kiirendab külmakott, mis pannakse 10–15 minutiks valutavale kohale iga tunni järel. Ka apteegi käsimüügist saadavad külmageelid aitavad valu vähendada.

Foto: Tiina Kõrtsini

Treeni lihaseid. Et seljavaluatakke oleks vähem, tee regulaarselt kõhu- ja seljalihaseid tugevdavaid võimlemisharjutusi. Tähtis on võimlemist jätkata ka siis, kui selg parasjagu kusagilt tunda ei anna. Väga hästi mõjub ujumine, kuid jõusaalis on valutama kippuva selja puhul mõistlik tegutseda ettevaatlikult: oskamatu treenimine võib nõrga selja hädasid süvendada.

Foto: Pixabay

Kroonilise seljamurega ei ole soovitatav valu vastu kasutada külmakotti ja külmageele. Korduva seljahädaga on vaja tingimata minna perearsti juurde, kes suunab vajadusel neuroloogi või teiste spetsialistide vastuvõtule, et teha kindlaks vaevuse põhjus ja määrata õige ravi. Selja edasiseks säästmiseks on õiged ja süstemaatilised ravivõtted vältimatud. Valu seljas ei pruugi olla tingitud probleemidest lülisambas, vaid võib viidata ka neerudele, naistehädadele vms.

Radikuliit on neuroloogiline haigus, mille korral valu kiirgub lülisamba kaela- või nimmeosast mööda õla- ja küünarvarsi sõrmedesse või mööda tuharat ja jalga varvasteni. Kui radikuliit on juba korra välja löönud, võib haiguse uue ägenemise esile kutsuda väiksemgi ülekoormus, kiire või ebamugav liigutus, pikaajaline sundasend, külmetus või viirus.

Radikuliidiravi määrab arst. Olulised on õiged võimlemisharjutused, millega tohib taastusarsti juhendamisel väga ettevaatlikult alustada juba valu ajal ning jätkata ka siis, kui selg üldse ei valuta.

Vältima peaks liigutusi, mis nõuavad ühel ajal eri lihasrühmade osalemist, eelkõige raskuste tõstmist kerepöördega (näiteks imiku ühel käel või lapse käekõrval hoidmine, koti ühel õlal kandmine, kehapöörded autosse istudes jms), sest raskuse ebaõige jaotumine annab lülisamba ühele poolele suurema koormuse. Raskusi tuleb üles tõsta ja maha panna koostöös kogu keha lihastega tasakaalustatult, kontrollitult ja turvaliselt aeglaselt. Isegi kerge eseme valesti tõstmine võib pinges selga vigastada.

Allikas: Tervis Plussi arhiiv, Sirje Reinmets.

Samal teemal

17.10.2021
INIMESED VAEVLEVAD AASTAID! Neuroloog: „Rahutuid jalgu kiputakse pidama loomulikuks ega osata seda haiguseks pidada.“
20.04.2021
KAS SEE VÕIB OLLA VÄHK? 15 keha muutust, mida ei tohi tähelepanuta jätta
15.03.2021
VAATA, MIDA KANNAD! 12 tavalist rõivaeset, mis rikuvad pikkamisi su tervise
21.12.2020
MIKS SELG VALUTAB? See on üks kindel süüdlane (ja veel hulk põhjusi)!