Hea nõu

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kui palju peab inimene vett jooma? 

Viktor Vassiljev, 11. august 2020 05:00
"Ärge nähke vaeva, jooge nii, kuidas janu on, kuigi ka vägisi vett sisse ajades see midagi halba ei tee," arvab dr Viktor VassiljevFoto: Robin Roots
„Kui palju peab inimene vett jooma?"

Lihtne vastus oleks, et puudub üldse vajadus seda jälgida. Inimese organism on isereguleeruv süsteem, on tal vett vaja – tekib janu, on vett liiast – laseb liigse välja. Ainult üsna ränkade ainevahetusehäirete puhul tuleb kuidagi kunstlikult veebilanssi reguleerida, muidu toimub see loomulikult ja vajaduse järgi.

Samal teemal

Teoreetiliselt on muidugi teada, kui palju inimene keskmiselt ööpäevas vett vajab, ja eks seda ole ka siin-seal rahvale teada antud, ainult konkreetne vedelikuvajadus sõltub konkreetsetest asjaoludest ja sellel, et paberilt näpuga järge ajada, puudub igasugune mõte.

Kõigile teadaolevat numbrit võin muidugi korrata – kaks liitrit, aga annaks siia juurde ka selgituse. Organismi veetaseme stabiilsena hoidmiseks tuleb peale valada samapalju, kui välja voolab. Nii et kes tahab vedelikutarbimisega täpne olla, peaks oma ööpäevast uriinikogust mõõtma. Kuskil kaks liitrit see keskmiselt on. Lisaks kakssada milliliitrit tuleb välja soolestiku kaudu, kolmsada milliliitrit hingates kopsudest auruna ja kolm-nelisada higistades.

Neid koguseid täpsemalt mõõta on problemaatiline, aga umbkaudselt kaks pool kuni kolm liitrit vett vajaks igapäevaselt asendamist. Mis aga ei tähenda, et niipalju pudelivett peaks jooma. Vett sisaldavad ju kõik joogid, mis me joome, kohv ja tee kaasa arvatud, supid, mida me sööme, ja ka tahked toidud. Toores lihas on 70% vett, lihatoitudes vastavalt valmistamisviisile vähem, puu- ja juurviljades aga rohkem. See kõik ära mõõta ja välja arvutada on paras magistritöö, eks neid uuringuid ole ka tehtud ja sealt see soovituslik kaks liitrit saadud, ainult et tegelikult sõltub ju kõik toitumisharjumustest, eluviisist, kehakaalust, kliimast ja tont teab millest veel, kasvõi palgapäevast.

Nii et ärge nähke vaeva, jooge nii, kuidas janu on, kuigi ka vägisi vett sisse ajades see midagi halba ei tee. Õllesõbrad ületavad vedelikunorme päevast päeva, jõhkralt ja mitmekordselt, pole neist kellelgi liha luude küljest lahustunud. Liigne tuleb välja, ja vee ringkäik looduses jätkub. Sellepärast räägitaksegi, et õlut ei saa päriseks osta, ainult laenuks. Kuigi selle eest, mis välja jookseb, raha ei tagastata.

Õlle mõistlik norm on klaas päevas. Kordan – mõistlik, ehk siis mõistlikule inimesele. Rohkem õlut – vähem mõistust, eks ta ole oma teha. Ja veega on nii, et kui kaheliitrise veenormi järgimine kindlustab teile hingerahu ja hea enesetunde, siis laske aga käia – meetodil kahjulikud kõrvaltoimed puuduvad, ainult täpsuse mõttes peaksite mõõtma ja liitma-lahutama ka oma kehavedelikke ja sööke-jooke. Selle koha pealt tuleb enamasti mõistus koju, suvepalava kiuste, sest edasi tuleks juba iga viie minuti tagant ennast kraadida ja fooliumist müts pähe panna. Kuidas kuuma ilmaga mõjub, seda mina ei tea, huvilised proovigu ise järgi.

Aga kes millega ringi liigub, see on märgilise tähendusega. Kellel veepudel kaenlas jaliibuvad dressid, kellel kottis teksad ja kaheliitrine õlleballoon – kohe näha, kas tasub ligi astuda või on targem eemale hoida.