Uudised

Isolatsioonielu on toonud noore vaimse tervise küsimuse teravamalt esile 

Ohtuleht.ee, 12. august 2020 07:19
Foto: Tiina Kõrtsini
Täna tähistatakse ÜRO algatusel ülemaailmset noortepäeva. Eestis pühendatatakse tänavu see päev noorte vaimsele tervisele.

Haridus- ja Noorteameti (HARNO) noortevaldkonna korraldamise osakonna juhataja Kaire Soometsa sõnul on kevadine isolatsioonielu tõstatanud vaimse tervise mured teravamalt kui kunagi varem. “Äkiline sotsiaalne äralõigatus ning ebavõrdsed tingimused kasvõi distantsilt õppetöö sooritamiseks on vaid mõned märksõnad, millega noored ühtäkki toime tulema pidid ning mis ka noorte vaimse tervise mured nagu ärevus ja üksildus noorsootöötajate jaoks enam päevakorda tõid,” tõdeb Soomets.

Samal teemal

Vaimsest tervisest rääkimine ei ole Eesti avalikus ruumis kuigi pika ajalooga, mistõttu käib teemaga kaasas nii teadmatus kui ka teatav tabu. “Soovime kõiki, nii noori kui ka lapsevanemaid, noorsootöötajaid, õpetajaid julgustada kõnelema vaimsest tervisest, sest ainult nii murrab see välja tabu staatusest ning abi jõuab selle vajajateni,” julgustab Soomets.

Vaimsest tervisest tasub julgemalt rääkida

Et vaimse tervise muresid on raske füüsiliselt näha ja tihti veel keerulisem neist kõnelda, tõdeb ka Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. “MTÜ Peaasjad on täna aktiivselt koolitamas kogukonnaliikmeid ja spetsialiste, kes oskaksid anda vaimse tervise esmaabi. Enim esitatud küsimus vast ongi täna, et kuidas üldse näha midagi, mis ei ole niisama kergesti nähtav? Kõige olulisem on julgeda teemast rääkida – ainult nii saab vaimset tervist puudutav parimas mõttes igapäevaseks, mis aitab ka abivajajaid enam märgata,” on Oidermaa veendunud.

Erinevate osapoolte panuses on veendunud ka Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu piirkonnavanem Karin Uibo, kelle sõnul pingutavad teiste hulgas noorsoopolitseinikud koostöös noorsootöötajate ja koolidega Eesti eri nurkades igapäevaselt selle nimel, et noor inimene ei satuks seadusega pahuksisse. “Selle ajendiks on tihtipeale paraku lähedaste toetuse puudumine, tõrjutus ja teised mured, mis ohustavad esimesena just noore vaimset tervist. Füüsilise tervise ohtudeni jõutakse tihti palju hiljem,” tõdeb Uibo.

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedaja Merle Purre sõnul on vaimsest tervisest rääkides noortel ka väga praktilisi küsimusi. “Kelle poole ma pöördun, kui mind miski vaevab? Või mida teha, kui märkan sõbra muret, aga füüsiliselt ei ole justkui midagi katki?” toob Purre välja levinumad neist.

Lasteabi telefon ootab kõnesid ööpäevaringselt

Lapsi ja noori puudutavate murede korral on ööpäevaringselt abiks Lasteabi telefon 116 111. “Lasteabi on nõu andmise, kuulamise ja abistamise teenus. Helistama ootame kõiki Eestimaa inimesi sõltumata vanusest ja keelest – nii tähelepanelikke täiskasvanuid kui ka hädas lapsi ja noori, kahelda ei maksa,” julgustab Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna ennetustalituse juhataja Kiira Gornischeff.

Ka hädaabinumber on õige valik. “Kui keegi vajab abi siin ja praegu, tasub nagu iga teisegi erakorralise murega helistada julgelt hädaabi numbril 112, kus asjatundlikud päästekorraldajad juba aidata oskavad,” julgustab Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Noortepäeva raames on Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel jõud ühendanud 12 organisatsiooni.