PUHKUSELT TAGASI HAIGENA? Eestlased reisivad väga palju ka riikides, kus on suur oht koroonasse nakatuda

Kallikorm-Rannametsa sõnul on kurb tõsiasi, et inimesed reisivad jätkuvalt väga palju ka neis riikides, kus nakkuskordaja on suur.

„Ei mõisteta, et isegi kui ei käidudki riigis, kus haigeid on palju, siis mitmed lennud on vahemaandumisega just nende riikide lennujaamades ja nakatumisoht on seetõttu kõrgem,“ ütles ta.

Reisidelt saabutakse sageli nii nohu kui palavikuga või jäädakse pärast reisi peatselt kogu perega haigeks. Kuigi tegemist ei pruugi olla koroonasse nakatumisega, soovitab Kallikorm-Rannamets olla äärmiselt ettevaatlik ning haigusnähtudega või kõrge nakatumiskordajaga riikidest tulles kindlasti koju jääda.

Perearstidel tuleb Kallikorm-Rannametsa jutu järgi telefonitsi anda nõu nii selle kohta, millal haigusnähud võivad tekkida, kui ka selgitada, miks tervet inimest pole mõistlik kohe testida.

„Oleme inimestele öelnud, et viiruse peiteaeg on inimeseti erinev ja kui liiga vara testida, võib test anda valenegatiivse tulemuse. Ehk inimene, kes tegelikult on viiruse saanud, jätkab liiga vara tehtud ja negatiivse testi korral ringiliikumist ja võib viiruse sümptomite ilmnemist hoopiski eirata. Ta ju teab, et test oli negatiivne, kuigi selliselt võib ta teisi inimesi siiski nakatada,“ selgitas perearsti nõuandetelefoni juht.

Nõu saab nii anonüümselt kui isikustatult

Mobiil-ID ja Smart-ID abil autenditud helistaja korral on kõnet vastuvõtval perearstil võimalik inimese haiguslugu ja väljakirjutatud retsepte näha ning anda veelgi täpsemat nõu. Seda saab teha esmaspäevast reedeni kella 8–22 ja nädalavahetusel ööpäev ringi.

Anonüümset nõu saab telefonilt iga päev ööpäev ringi. Riiklikel pühadel ning nädalavahetuseti kella 8–17 pikendavad nõuandetelefoni arstid hädajuhul ka retsepte.

Kuigi paljud sooviksid nõuandetelefoni kaudu retsepti pikendada ka muul ajal, näiteks tööpäeval või õhtuti, ei ole see haigekassa esmatasandi osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul otstarbekas.

„Nädalavahetuseti perearsti nõuandetelefoni kaudu retsepti pikendamine võib olla vaid hädavajadus, mitte perearsti külastamise asendamine. Ravim on haiguse ravist vaid osa ning jätkuvalt on uute retseptide kirjutamisel vaja külastada oma perearsti, kes vaatab inimese läbi, määrab vajadusel uuringuid. Kui nõuandetelefon hakkaks massiliselt retsepte pikendama, võib juhtuda, et inimene perearstile enam ei lähegi ning tema tervis võib selle tulemusena halveneda,“ selgitas Friedemann.

Riiklikel pühadel ja nädalavahetusiti töötavad inimesed, kel on mobiilse autentimise võimalus, saavad haigestumise korral helistada nõuandeliinile isikustatud konsultatsiooniks ja kõne vastu võtnud perearst saab teha haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta märke digiloosse. Seejärel peab inimene kindlasti esmaspäeval ühendust võtma oma perearstikeskusega, et  töövõimetuslehe avamise vajadusest märku anda.

„Loomulikult tuleb arvestada, et tegemist on haiguslehe soovist teatamisega, lõpliku otsuse lehe kinnitamiseks teeb inimese perearst,“ lisas Friedemann.