Maski kandmine vähendab piisakeste levimist rääkides, naerdes, aevastades või köhides.Foto: Vida Press
Uudised
17. august 2020, 11:24

KUI SUUR KOROONAOHT SIND VARITSEB? 5 olulist küsimust, millele pead mõtlema enne seltskonda minekut (1)

Tahaks nii väga teiste inimestega suhelda! Aga kas see on ka turvaline? Koroonaviirusega nakatumise kohta pole alati must-valgeid vastuseid. Kuid on teada, mida peaks arvestama, et vähendada riski nakatuda. Me vajame kontakte teistega, kuid peame käituma nutikalt.

Seda saab võrrelda olukorraga, kus sa pead otsustama, kas ujuda vees, kus võib olla haisid, kirjutab WebMDi blogis lastearst Hansa D. Bagharva. Minna vette või siiski mitte? Võib-olla oled lastega sõitnud tunde, et saaks supelda, aga siis kuulsid, et möödunud nädalal olevat rannas nähtud haisid. Ja pole teada, kui kaugel nad praegu on. Kas läheksid ikka ujuma? Mõned inimesed jääksid kindlasti rannatoolidele istuma, teised ei kõhkleks end siiski vette kasta. Mõned inimesed aga läheksid otsemaid surfama!

On oluline pidada meeles, et koroonaviirusega nakatumise oht ei tähenda seda, et peaksid arvestama vaid enda riskiga. See puudutab peale sinu ka perekonda, sõpru ja isegi võõraid. Nii et isegi kui sa ise ei karda surfama minnes haisid, siis kas võtaksid kaasa ka oma üheksa-aastase lapse? Aga 75aastase ema? Kas oleksid valmis selliseid riske võtma?

Risk nakatuda koroonaviirusega sõltub paljudest asjaoludest – sõltub sellest, kuhu ja kellega sa lähed ning kuidas nemad nakatumise eest hoiduvad. Näiteks kui suhtled inimesega, kes kannab maski, väldib suuri rahvakogunemisi, peab lugu sotsiaalse distansti soovitustest, peseb käsi sageli, siis on palju väiksem tõenäosus, et ta on viirusega nakatunud, võrreldes inimesega, kes käib suurtel üritustel, mis toimuvad siseruumides, või rahvarohketes poodides.

Foto: Tiina Kõrtsini

Ja loomulikult on oluline ausus. Kas teised inimesed või su oma laps räägivad ausalt, mida nad teevad või tegemata jätavad?

Suhtlemine on väga oluline ja võib-olla vajame seda palju rohkem kui varem. Paljud tunnevad stressi ja ärevust ning üksindust. Kuuleme palju halbu uudiseid. Vajame teisi inimesi, et stressiga paremini toime tulla, kuid praegu on suhtlemine siiski piiratud. Ja vahel on raske otsustada, mida teha, mida mitte.

Siin on mõned küsimused, mida võiksid endale esitada, enne kui hakkad minema mõnele sündmusele või kokkusaamisele. 

Kas me oleme sees või väljas?

Haigus levib peamiselt piisknakkusena lähikontakti teel, mistõttu on nii oluline hoida turvalist kahemeetrist vahemaad. Värskes õhus on väiksem tõenäosus viiruse edasikandumiseks, kuid vahemaad tuleb ikka hoida.

Kas inimesed kannavad maske?

Praeguse teadmise järgi aitavad maskid nakatumisohtu vähendada. Maski kandmine vähendab piisakeste levimist rääkides, naerdes, aevastades või köhides. Maskid on eriti soovitatavad rahvarohketes siseruumides, kus pole võimalik hoida kahemeetrist distantsi.

Foto: Martin Ahven

Kui palju inimesi tuleb kokku?

Mida suurem hulk, seda suurem on ka risk nakatuda.

Kui kaua sündmus kestab?

Kui seltskonnas juhtub olema nakatunud inimene, siis on oluline ka aeg, kui kaua võisid temaga kokku puutuda. Mida kauem kestab võimalik kokkupuude haigega, seda suurem on risk nakatuda.

Kas inimesed järgivad turvanõudeid?

Kas nad kannavad maski, hoiavad distantsi, pesevad sageli käsi? Kui palju nad suhtlevad teiste inimestega? Pead arvestama, et alati võib keegi tuua viiruse sinu siseringi kuskilt väljastpoolt, nt sõprade kaudu. Seega on väga oluline ausus, et inimesed ütleksid, mida nad on teinud ja kus käinud.

Arvesta, et kõik sinu otsused mõjutavad ka teisi inimesi – sa võid levitada viirust enesele teadmata. Võib-olla oled sina nii vapper, et ei karda haisid ja lähed surfama. Aga kui sinu valiku tõttu hammustab hai kedagi teist?