Lapsed

KOOLI ALGUS VÕIB OLLA RASKE: nii leevendad laste ja enda stressi 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 26. august 2020 09:49
Las lapsele jääb rõõm välja valida uue kooliaasta vihikud, kaustikud, kirjatarbed. See on osa koolirõõmust.Foto: Vida Press
Suvi hakkab tasapisi lõpule jõudma ja lastel algab peagi uus kooliaasta. Mida teha, et üleminek vaheajalt õppetööle ei tekitaks ülemäärast stressi?

SA Tallinna Koolitervishoid kooliõde Egle Türk annab vanematele mõned nõuanded, kuidas kohaneda uue kooliaastaga. Üht-teist õpetlikku leiavad siit ka emad-isad, kelle võsukesed lähevad kooli päris esimest korda.

Taastage igapäevarutiin

Enne kooli algust võiks hakata last harjutama varem magama minema ja hommikuti jälle varem ärkama. Seda on hea teha järk-järgult. Näiteks tuua iga päev ärkamise kellaaeg 15 minutit varasemaks, kuni jõuate tavapärase kooliaegse unerežiimini. Harjuge taas äratuskellaga. Kui eelmisel õppeaastal oli päevakavas vajakajäämisi, siis on hea alustada uuel õppeaastal tervisesõbralikuma elustiiliga.

Koolilaps peaks öösel magama 9–10 tundi, teismelised 8–9 tundi. Sama oluline on ka toitumisrežiim. Päevas peaks sööma kolm põhitoidukorda ja 1–2 vahepala.

Varuge ja pange valmis kooliasjad

Samal teemal

Mõelge läbi ja koostage nimekiri vajalikest koolitarvetest. Varuge need aegsasti, siis on valikuvõimalus suurem ja soodsam. Kaasake kindlasti koolilaps valikuprotsessi, riiete-jalanõude ja koolikoti osas on see oluline juba selleks, et saaks parajad ja mugavad asjad. Kuid las lapsele jääb rõõm välja valida uue kooliaasta vihikud, kaustikud, kirjatarbed. See on osa koolirõõmust.

Ettevalmistused järgmiseks päevaks saab teha juba õhtul

Hommikul unise peaga võib mõndagi ununeda. Kui laps on veel algklassiealine, pange juba õhtul koos valmis järgmise koolipäeva riided, pakkige koolikott, trenniasjad jm. Ka ettevalmistused hommikusöögiks võib juba õhtul ära teha. Suuremale lapsele tasub samuti soovitada, et ta ei jätaks kooliasjade kokkupanekut viimasele minutile.

Arutage omavahel läbi kodukord

Ekraaniaeg ei tohiks olla üle 2 tunni päevas. Kooliaasta jooksul lisandub ka arvutis tehtavaid kodutöid. Proovige ajapiirangust kinni pidada sel viisil, et kui koolitööd on tehtud, siis laps rohkem koolipäeval nutiseadmeid ei kasutaks. Oluline on olla ise teadlik internetikasutaja ning juhendada ka last turvaliselt internetis käituma.

Seadke eesmärgid

Motivatsiooni on lihtsam hoida, kui lapsel on eesmärk. Eesmärgid võivad olla seotud nii õppetöö kui ka sotsiaalse eluga, peaasi et need on realistlikud ja saavutatavad, muidu kogeb laps liigset pettumust.

Tunnustage last pingutuse eest. Tulemuse saavutamiseks proovige kasutada positiivsust, näiteks öeldes “sa võid minna õue, kui koolitöö on tehtud”, selle asemel et öelda “sa ei lähe enne välja, kui õppetöö on tehtud.”

Perekond on oluline väärtus ja jõuallikas

Igaüks soovib, et tema jaoks oleks aega ja teda ära kuulataks. Perekonnas peab olema igaühel nii oma aega kui koos veedetud aega. Koosveedetud aeg loob usalduse ja hea kontakti pereliikmete vahel. Siis usaldab laps teile ka oma muredest rääkida. Aja planeerimiseks võib hoida kõigile perekonnaliikmetele nähtaval kohal kalendrit, kus on kirjas igaühe tegevused ja ülesanded.

Hooli endast ja vajadusel otsi abi

Et anda head eeskuju ja olla hea lapsevanem, vajad ka aega endale ja nn akude laadimist. Lapsevanemaks olemine tähendab pidevat õppimist. Ära nõua endalt liiga palju. Kui jääd hätta, otsi abi.

Kasulikku infot, koolitusi, nõustamist ja e-nõustamist võib leida näiteks portaalidest Tarkvanem, Rajaleidja jne. Tee koostööd kooliga ja tugipersonaliga. Salvesta oma telefoni kooliõe telefoninumber, et teaksid kõnele vastata, kui sulle helistatakse lapse haigestumise tõttu. Loomulikult saa tuttavaks ka oma lapse kooli kooliõega, kes on lapsevanematele koostööpartner ja nõuandja.