VÄIKE TÜDRUK OOTAB NEERUSIIRDAMIST. Ema: „Alguses lootsime, et ta saab terveks, aga nüüd oleme olukorraga leppinud.“ (2)

1,8-aastase Demily nägu on naerul, kui ta uudistab ümbrust – vaid väike ninast välja ulatuv sond reedab, et ta pole päris tavaline laps. Sondi kaudu jõuab temani toit, sest ise ta ei söö. Ja igal õhtul ühendab ema ta 12–14 tunniks dialüüsiaparaadiga, sest enneaegsena sündinud tüdruku neerud ei tööta. „Alguses ikka lootsime, et neerud kasvavad ja ta saab terveks, aga nüüdseks oleme olukorraga leppinud,” kõneleb ema Tähti Saaremets.

Enne, kui tüdruk kasvab nii suureks, et talle saab siirdada neeru, käib pere elu ööpäev ringi suures osas Demily toitmise ja dialüüsiaegade rütmis. Kogu aeg on vaja jälgida kella, et kõik toimingud saaks õigel ajal tehtud. „Kuna peres on ka suurem laps, siis paraku on ka tema kannataja, kuna tähelepanu ja enamik aega kulub Demily dialüüsiravile ja toitumisele,“ kirjeldab ema pere argielu.

„Praegu käib toitmine,“ selgitab Tähti, kui kõnnime tänaval, ja ta näitab ka kotikest, kust tuleb toit. Pluusi pisut kergitades on tüdruku kõhul näha plaastrit kohal, kus on dialüüsikateeter, millega ema ühendab igal õhtul dialüüsimasina.

Demily ei söö ise midagi ja on nõus ainult vett jooma. Sond ja kateeter ei paista teda küll väga häirivat, kuid ema sõnul on tüdruk üritanud neid ka ära tirida, kui need on masinatega ühendatud ja segavad liikumist.

Ehkki pikkuselt ja kaalult on Demily hulga väiksem kui eakaaslased, jätkub kangust piisavalt. „Iseloomult on ta kange ja ta peab saama enda tahtmise,” ütleb ema naerdes.