Tallinnas uuriti kokku 17 ala koondpinnaga üle 11 000 ruutmeetri. Puuke leidus 13 alal ning kokku koguti 997 puuki. Seejärel uuriti puuke nii puukentsefaliidiviiruse ja puukborrelioosi põhjustavat Borrelia bakterite, kui ka teiste Eestis esinevate puukidega ülekantavate haigustekitajate suhtes.
Kõige suurem keskmine puukide arvukus oli Eesti Vabaõhumuuseumis, Tallinna Loomaaias ning Pirita-Lükati terviseradadel – vastavalt 22,2, 25,9 ja 10,3 puuki 100 ruutmeetri kohta. „Need on kõrgemad näitajad kui mõne Saaremaa paiga omad. Samas hästi hooldatud, madalalt niidetud muru ning teedega ümbritsetud paikades, kus oli vähe varju, oli puukide arvukus tunduvalt madalam või ei esinenud neid üldse,“ selgitas TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller.
Linnatingimustes elutsevates puukides tuvastati kõiki samu haigustekitajaid, mida on varem leitud Eestis looduslikes tingimustes pesitsevatel puukidel. Nakatunud puukide osakaal varieerus rohealal kolmest protsendist kuni 44 protsendini. Puukentsefaliidiviirus tuvastati vaid neljal puugil, mis pärinesid neljalt alalt Tallinnas: Pirita jõeorust Iru linnamäe lähedal, Nõmmel Ilmarise terviserajal, Eesti Vabaõhumuuseumis ning Männikul. Seevastu Borrelia baktereid leiti igast paigast kogutud puukidel. Uuringu viis läbi TAI 2018. aastal.
„Tulemused viitavad, et puugid on kohandunud eluks looduslikes linnatingimustes. Seega ei ole ka linnas viibides puugihammustuse ning -haiguse risk välistatud, mistõttu tuleb olla tähelepanelik ja mõelda enda kaitsmisele,“ hoiatab Geller.
Kommentaarid (0)