Meeled

MIS TA NIMI NÜÜD OLIGI? Mälu on parem, kui teed elus need väiksed muudatused! 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 6. september 2020, 09:00
On normaalne, et vahel ei tule meelde tuttava nimi või miks sa kööki läksid.Foto: Vida Press
Oled väljas söömas, kui keegi nii tuttava häälega inimene ütleb:“Tere!” Jah, sa tead, et tunned teda juba aastaid. Aga mis ta nimi nüüd oligi? See on peast pühitud. Kas see on dementsuse esimene märk?

Enne kui hakkad guugeldama märksõnu “dementsuse varajased tunnused”, pea meeles, et mälu muutumine on vanemaks saades normaalne protsess, näiteks kui sul on vahel raske leida õigeid sõnu või on tähelepanuhäireid (Miks ma küll kööki läksin?).

Kuid ajutööd saab mõjutada ka elustiili ja treenimisega  – kui teed oma elus väikseid muudatusi, püsib ka mälu teravam, soovitab Prevention.

Samal teemal

Pinguta ajusid, enne kui hakkad infot netist otsima

Internet on suurepärane paik, kust otsida igasugust infot, kas või oma oma lemminäitlejate kohta. Kuid see soodustab nn digitaalse amneesia ehk mälukaotuse teket – sa unustad info ära, kuna loodad arvutile või nutiseadmele, mis peab kõike meeles. See on põhjus, miks me ei suuda helistada inimestele, kui meil pole ees kontaktide nimekirja. Meil pole telefoninumbrid enam peas!

Ajusid tuleb kasutada, et need töötaksid hästi. Kui me õpime uusi asju ja püüame neid pärast meelde tuletada, aktiviseerime me neid aju osi, mis on seotud mäluga. Kui loodame ainult välistele allikatele ehk telefonile ja internetile, läheb ka mälu viletsamaks.

Seega – enne kui hakkad guugeldama, katsu meenutada, mis oli selle näitleja nimi, kellest sa tahad rääkida. Ja proovi liikuda mõnda uude paika, kasutamata Google Mapsi. Õpi pähe aadress ja jäta meelde teekond, kuidas sinna minna. Mida rohkem sa ajudele tööd annad, seda kauem püsivad need vormis.

Foto: Pixabay

Maga korralikult

Rahulik ja kvaliteetne uni on väga oluline, kui sul on vaja kiiresti mõelda. Magamise ajal töötleb aju omandatud infot ja talletab selle, mälus kinnistuvad päeval õpitud asjad. Korralik uni parandab mälu, loovust ja üldist jõudlust.

Alati, kui sa liigud, paraneb keha verevarustus, mis mõjutab ka ajude tööd. Veri sisaldab hapnikku ja toitained, mis toidavad ka meie ajusid. Isegi ühekordne liikumine on mõjus. Ühes 2019. aastal tehtud väikses, aga põnevas uuringus leiti, et inimesed, kes pedaalisid pool tundi velotrenažööril, suutsid meenutada nimesid paremini kui need, kes lihtsalt puhkasid.

Ära tee mitut asja korraga!

Kui me rööprähkleme ehk kui korraga on käsil mitu tegevust, annab see tunde, et küll me jõuame ikka palju! Tegelikult on asi just vastupidi. Kui teha korraga palju asju, on ajud stressis ja me teeme rohkem vigu. Eksime rohkem isegi siis, kui näpime vahepeal mõne sekundi telefoni.

Stress soodustab ka selliste hormoonide tööd, mis rikuvad lühiajalist mälu. Seetõttu on sul näiteks raske meenutada, millest te rääkisite, kui võtad kellegagi vestlemise ajal vastu telefoni.

Selle asemel et rööprähelda ja üritada kõigega korraga hakkama saada, tööta nutikamalt ja katsu tegeleda korraga ühe asjaga. Kõigepealt pane telefon silmaulatusest kaugemale. Telefon segab isegi siis, kui see on hääletu. Sul võib olla ka tunne, et pead kontrollima kogu aeg kirjakasti ja piiluma sotsiaalmeediat. Kasuta digitaalseid ajaplaneerijaid või blokeeri teatud lehekülgedele ligipääs. Määra kindlaks aeg, millal vastad kirjadele, et sa ei peaks kogu aeg sellega tegelema.

Foto: Pixabay

Toida oma ajusid

Uuringud näitavad, et tervislik menüü, mis sisaldab rohkelt aed- ja puuvilju ning rasvast kala, aitab vähendada mäluhäirete riski.

Ajutööle on väga kasulikud marjad. Marjades on palju antioksüdante, mis võitlevad kehas vabade radikaalidega, mis kahjustavad rakke. Antioksüdandid on nagu politseinikud, kes võitlevad pahade poistega.

Foto: Pixabay

Väga kasulikuks peetakse ka kurkumit, mis sisaldab põletikuvastast ainet kurkumiini. Arvatakse, et see võib olla üks põhjusi, miks Indias on Alzheimeri tõbe palju vähem kui USAs. Kurkumit võib võtta nii toidulisandina kui kasutada toiduvalmistamisel.

Oluline on süüa korrapäraselt ja mitte lasta näljatundel liiga suureks kasvada. Kui söögipausid on liiga pikad, siis langeb veresuhkrutase, mis halvendab  keskendumist ja otsustusvõimet. Söö midagi tervislikku vahepalaks, näiteks pähkleid.

Foto: Pixabay

Hoia tervist ja suhtle

Ajutööd mõjutavad ka haigused. Tee, mis on sinu võimuses, et vältida südame-veresoonkonna haigusi, aga ka rasvumist – ka need on seotud viletsama mäluga.

Ajude tervist rikub üksindus. On väga suur stress olla üksi. Üksindus mõjub kui mürk nii kehale kui vaimule ja rikub ka mälu. Katsu hoida ühendust teiste inimestega, kutsu kedagi endale külla, tee vabatahtlikutööd või leia mõni hobi.