Keha

JÄLLE HAIGE! Mis teeb keha kaitsevõime nõrgaks? 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 23. september 2020 07:00
Foto: Vida Press
Mida tugevam on keha kaitsevõime, seda tõhusamalt suudab see  haigustekitajate eest kaitsta. Teeme üksipulgi selgeks, kuidas  immuunsüsteem töötab ja mis võib seda rikkuda. SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko selgitab, miks me jääme haigeks ja kuidas saab immuunsüsteemi tugevdada.

Bakterid on meie sees, meie peal ja meie ümber. Enamik neist on ohutud ega tee kahju. Immuunsüsteem teeb kindlaks organismi ohustavad kehad – bakterid, viirused, toksiinid, parasiidid ja seened – ning hävitab need teisi organisme võimalikult vähe kahjustades. Neid mikroobe, mille tõttu me haigestume, nimetatakse patogeenideks. Sõda immuunsuse ja patogeenide vahel avaldub meil tavaliselt nohu, kurgu-, kõhu- või peavaluna, palaviku või väsimusena.

Immuunsus, teisisõnu ka nakkuskindlus, on vastupanuvõime mikroobide ja teiste organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu. Immuunsüsteem kaitseb organismi nii väljastpoolt sissetungivate haigustekitajate kui ka organismi enda sees tekkivate tervisenõrgestajate eest.

Laias laastus jaguneb inimese immuunsüsteem kaheks: loomulikuks ehk kaasasündinud ja välja kujunenud ehk omandatud immuunsuseks. Loomuliku immuunsuse komponendid on haigustekitaja sissetungil kaitseks kohe valmis. See väljendub põletikulise reaktsioonina: palaviku, halva enesetunde, väsimusena. Omandatud immuunsus areneb aga välja kas haiguste põdemise või vaktsineerimise järel.

Foto: Erki Pärnaku

Samal teemal

Vaktsiiniga viiakse organismi väike kogus haigust tekitava viiruse või bakteri osakesi. Saades aru, et kehas on midagi võõrast, käivituvad loomuliku immuunsuse kaitsereaktsioonid. Üldine enesetunne võib olla nõrk ning tekkida kerge palavik. Läbi põetud haigusest jääb haigustekitajast maha teave ning järgmisel korral, kui sellega kokku puutume, oskavad organismi „sõdurid“ sissetungi peatada ning haigestumise ära hoida.

Laboriarst Utenko selgitab, et olenevalt läbipõetud haigusest või vaktsiinist kestab omandatud immuunsus kas lühikest aega või elu lõpuni. Näiteks tuulerõugete, punetiste, B-hepatiidi ja puukentsefaliidi vastu tekib inimesel immuunsus kogu eluks, gripi vastu aga lühikeseks ajaks.

Immuunsüsteemi moodustavad paljud rakud, koed ning vere- ja lümfisüsteemis ringlevad komponendid. Olulisematest organitest, kus tekivad immuunsüsteemile vajalikud rakud, toob laboriarst välja tüümuse ehk harknäärme, luudi, lümfisõlmed, põrna ja lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal.

Foto: Tiina Kõrtsini

Kuidas immuunsus töötab?

Kõigepealt pakuvad organismile võõra eest kaitset välised tõkked, milleks on nahk ja limaskestad. Kaitsesse astuvad higinäärmed, karvakesed, sealhulgas ripsmed ja hingetoru ripsepiteel ning eritised, nagu soolane pisaravedelik ning happeline keskkond maos ja suguelundites.

Kui patogeenidel on õnnestunud välistest takistustest läbi pääseda, ootavad neid ees vere valgelibled ehk leukotsüüdid. Mikroobid, mis suutsid ellu jääda ja paljunema hakata, hävitatakse selliste leukotsüütide poolt, mis on patogeeniga varem kokku puutunud ja need meelde jätnud. Seda nimetatakse omandatud immuunsuseks. Leukotsüüdid ümbritsevad organismi sattunud võõrkehad ja hakkavad neid õgima. Rohkelt on õgijaid veres, kopsudes, maksas ja põrnas.

Kui patogeen murrab esimesest kahest kaitsebarjäärist läbi, hakkab organism massiliselt juurde tootma uusi rakke, mis osalevad võitluses võõrkehade vastu. Rünnakule asuvad makrofaagid ja lümfotsüüdid.

Kui ka viimased sõdurid jäävad lahingus kaotajaks, on võõrkeha organismi tunginud ja inimene jääb haigeks.

Foto: Mari Luud

Immuunsüsteem võib eksida

Mõnikord võivad immuunsüsteemi rakud rünnata organismi enda rakke või pealtnäha organismi sattunud ohutut ainet.

Üheks näiteks on allergia, mis on äge immuunvastus allergiat esilekutsuvale tegurile ehk allergeenile. Allergianähte võivad põhjustada toiduained, tolmulestad, taimede õietolmud, hallitusseened, koduloomad, putukate mürgid, ravimid jpm.

Laboriarst Irina Utenko selgitab, et kui immuunsüsteem eksib ning ründab ja hävitab organismi oma rakke, kudesid ja elundeid, on tegemist autoimmuunhaigusega. Kui aga kahjustada saavad immuunsüsteemi rakud ise ja immuunsus nõrgeneb, kutsutakse seda immuunpuudulikkuseks.

Mis põhjustab immuunsuse vähenemist?

Immuunpuudulikkus on organismi seisund, kus mõni immuunsüsteemi osa ei toimi normaalselt ja vastupanuvõime pole piisav. „Kui see on kaasasündinud ning põhjustatud geenidefektidest, nimetatakse seda primaarseks immuunpuudulikkuseks, mis avaldub tavaliselt esimesel eluaastal,“ räägib arst. Selle esinemissagedus on umbes 1:10000 – 1:100 000.

Omandatud kaitsevõime languse põhjuseid on palju, nendest olulisemad on dr Utenko sõnul:

  • Toidu ja toitainete puudus (näljutamine, valgupuudus, vitamiinide ja mineraalainete puudus)
  • Ainevahetushäired (nt suhkruhaigus, rasked maksa- ja neeruhaigused jm)
  • Nakkushaigused, näiteks viirusnakkused (HIV, viirushepatiidid, SARS-CoV-2 jm), bakteriaalsed nakkused, seeninfektsioonid, parasitaarsed haigused ja tuberkuloos
  • Ravimid, keemilised ained, tööstus- ja olmemürgid
  • Stress, pikaaegne magamatus
  • Liigne füüsiline koormus
  • Suur ülekaal
  • Autoimmuunhaigused, kasvajad ja verehaigused
  • Mõne immuunsüsteemi organi (nt põrna, tüümuse) eemaldamine operatsiooni käigus, suur verekaotus
  • Kõrge vanus
  • Alkoholism, narkootikumide tarvitamine
  • Rasked traumad, põletused

Organismi kaitsevõime langus ei pruugi olla püsiv ja eluaegne. Kaitsevõime languse esile kutsujast vabanemisel taastub normaalne immuunsüsteemi talitlus. Põhjuste väljaselgitamisel on abi vereanalüüsidest. Need on üheks võimaluseks hinnata organismi vastupanuvõimet ning saada teada, kas toitumine on mitmekülgne ja tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete (nt valgud), mineraalide (raud, tsink, seleen) ja vitamiinide (vitamiinid D, A, B12, C, folaat) piisava sisalduse.

Foto: Erki Pärnaku

Parim abimees in tervislik eluviis

Dr Utenko soovitab organismi vastupanuvõimet hinnata vereanalüüsidega.  „Oma tervist peaksid hindama inimesed, kes põevad sageli viirushaigusi, kellel on pikaajaline stress ja magamatus, üle- või alakaal ja ainevahetushäired, aga ka need, kes on rangelt taimetoitlased või teevad intensiivselt trenni,“ nõustab arst.

Normaalse immuunsüsteemi tagamiseks on parim abimees tervislik eluviis. Immuunsüsteemi aitavad terve ja tugevana hoida pikaajalised tervislikud harjumused, nagu mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus, piisav uneaeg, normaalse kehakaalu hoidmine ja mittesuitsetamine. „Terve inimese vastupanuvõime on hea ja haigestutakse harva ning viiruse või bakteriga kokkupuutel põetakse haigus läbi kergemini,“ ütleb arst.

Allikad: Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja SYNLAB