Keha

Kas D-vitamiin võib päästa koroona eest? Uuringud viitavad ühes suunas 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 30. september 2020 07:00
Mitmed uuringud on näidanud, kuidas D-vitamiini toidulisandite võtmine vähendab ülemiste hingamisteede haigusi.Foto: Vida Press
“Vitamiin D on ainus vitamiin, mida ma ilma suurema kõhkluseta soovitan kõikidele oma patsientidele,” kirjutab perearst Piret Ropsu oma blogis. Perearst teeb selgeks, miks on D-vitamiini vaja ja kas see võib päästa ka koroonaviirusesse nakatumise või Covid-19 raske kulu eest?

Kuigi D-vitamiini normaalse taseme juures ei too lisamanustamine enam mingit täiendavat kasu, on D-vitamiini puudus niisugune seisund, mida tasub igatahes vältida, soovitab Rospu.

Milleks on D-vitamiin kehas vaja?

Samal teemal

D-vitamiini toodab nahk UVB-kiirguse mõjul. Nahas tekkinud vitamiin D muudetakse kehas aktiivseks hormooniks, mis reguleerib kaltsiumitaset, et hoida luud ja hambad tugevana. D-vitamiini vajab ka verehüübimine, südamelihase töö, närvikoe funktsioneerimine ja immuunfunktsioon.

D-vitamiini puuduse kõige tuntumaks avalduseks on lastel tekkiv luuhaigus rahhiit, mida iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine ning sellega kaasneb lihastoonuse langus (punnkõht). Täiskasvanueas enam rahhiiti ei teki, D-vitamiini puudusest võib tekkida osteomalaatsia (luude pehmenemine), mis on pigem eakatel esinev haruldane luuhaigus .

Nagu juba öeldud, D-vitamiini toodab nahk UVB-kiirguse mõjul. „D-vitamiini talveks“ nimetatakse perioodi, mil D-vitamiini sünteesiva kiirguse tase ei ole piisav, et D-vitamiini tootmist nahas käivitada. Eestis kestab D-vitamiini talv novembrist veebruarini, aga päevi, mil päikesekiirgus jääb vitamiinisünteesi mõttes lahjaks, on tegelikult juba oktoobrist märtsini.

Päike pole aga ainus viis D-vitamiini saamiseks. Seda kehale vajalikku ainet saab inimene kergesti kätte vaid loomsetest toitudest: kalaõli, munakollane, maks, või, pärm ning D-vitamiiniga rikastatud toidud, Eestis näiteks piim .

Vajalikud ja ohutud annused

D-vitamiini puudusest on esmajoones ohustatud imikud, sellepärast on Eestis kõigile beebidele vaja alates 8. elupäevast anda 400 ühikut (10 μg) D-vitamiini. Rohkem ohustatud on ka tubase eluviisiga inimesed (eakad!), ülekaalulised inimesed ja teatud usulahkude esindajad (kes ka päikselise ilmaga käivad pikkade varrukatega ja kaetult ringi), samuti tumedama nahavärviga inimesed (pigment pidurdab D-vitamiini sünteesi käivitumist).

Seega on igapäevane profülaktiline annus 400 ühikut (10 μg) päevas soovituslik kõigile inimestele, kes on vanemad kui kaheksa päeva; üle 60-aastastele soovitatakse kõrgemat annust 800 ühikut (20 μg) päevas.

Foto: Tiina Kõrtsini

Päevase ohutu tarbimise ülempiir on 4000 ühikut (100 μg) päevas, tegelikult 4000–5000 ühikut on juba raviannus, mitte enam profülaktikaks.

D-vitamiini toksilisuse varajased sümptomid on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, suured uriini kogused. Tugeva toksilisuse sümptomid on kasvupeetus, luude mineralisatsioon, muutused uriinis ja neerukahjustus, vererõhu tõus, kaltsiumi liig veres, kaltsiumi ladestused pehmetesse kudedesse (kopsud, süda, veresoonte seinad jne), neerude puudulikkus lubjastumise tõttu ja äge kõhunäärmepõletik.

Ühendkuningriigi, Euroopa ja USA teadlased on jõudnud seoses COVID-19 pandeemiaga avaldada konsensusdokumendi, kus hoiatavad D-vitamiini megadooside kasutamise eest.

Soovitatakse järgida D-vitamiini kasutamise kohalikke juhiseid: Ühendkuningriigis on soovituslik 400 ühikut päevas, USA-s 600 ühikut päevas ning Euroopas 600 ühikut päevas täiskasvanutele, eakatele 800 ühikut päevas. Korduvalt hoiatatakse, et peaks vältima D-vitamiini liigset tarvitamist ning kinni pidama vähemalt ohutu tarbimise maksimaalsest doosist (4000 ühikut päevas), sest suuremate annuste pidev tarvitamine ei ole ohutu.

Foto: Daisy Lappard

Vitamiin D ja ülemiste hingamisteede haigused

Paari aasta tagune 25 kliinilise uuringu meta-analüüs (üle 11 000 osaleja andmed) näitas, et vitamiin D võtmine võib vähendada ülemiste ja alumiste hingamisteede ägedaid infektsioone. Kuigi üldine langus oli ainult 12%, tekkis kõige tugevam langus nendel inimestel, kellel esialgu oli kõige madalam D-vitamiini tase veres (< 10 ng/ml) – neil vähenes haiguste risk isegi 70% .

Foto: Tiina Kõrtsini

Koroonaviirus ja D-vitamiin

Teaduslik tõendus D-vitamiini ja koroonaviiruse seoste kohta tuleb eeskätt jälgimisuuringutest, mis tõenduse tugevuse mõttes pole kõige kõvemad uuringud, aga mingi vihje võivad toimuva kohta anda. Esimesed publikatsioonid seisid üsna savijalgadel, aga järjest lisanduvad infokillud näitavad praegu enam-vähem samasse suunda.

Haigestumine

Ühendkuningriigi biopanga andmetest ei leitud, et COVID-19 haigestumise tõenäosus kuidagi D-vitamiini tasemest sõltuks. Pigem haigestusid rohkem teatud riskiteguritega inimesed, kellel juhtumisi sageli oli ka madal D-vitamiini tase, aga madal D-vitamiin ilma muude riskiteguriteta väga haigestumist mõjutavat ei paistnud.

Iisraelis seevastu leiti ligi 800 COVID-haige ja 7000 ilma COVID-ita inimese võrdluses, et madal D-vitamiini tase veres oli tugevalt seotud COVID-19 haigestumise tõenäosusega, isegi pärast seda, kui arvesse võeti muid riskitegureid. Torkab silma, et keskmine D-vitamiini tase oli nii haigestunutel (19 ng/ml) kui mittehaigestunutel (20 ng/ml) väga madal.

USA-s võeti välja 489 patsienti, kellel koroonatestile eelneva aasta jooksul oli D-vitamiini taset verest määratud. Neist väga madala D-vitamiini tasemega (< 20 ng/ml) inimestel oli pea kaks korda suurem tõenäosus positiivse SARS-CoV-2 testi andmiseks võrreldes nendega, kellel vitamiini tase parem oli.

Raske kulu ja suremuse tõenäosus

Mitmes analüüsis leiti, et kevadise COVID-19 möllu ajal oli haigusesse suremus kõrgem riikides, kus elanike D-vitamiini tase veres on madalam (nt Itaalia, Hispaania, Šveits, Ühendkuningriik) ja suremus oli madalam riikides, kus vitamiin D puudus pole nii levinud (Norra, Soome, Taani).

Kuigi võib tunduda, et päikselisemates riikides (Itaalia, Hispaania) võiks kõigil D-vitamiiniga aastaringselt hästi olla, on sealsete elanike D-vitamiini puudus hoopiski sage, kuna päiksepaiste eest peitutakse varju  ja pigment vähendab D-vitamiini sünteesi nahas. Samas on Põhjamaades D-vitamiini lisamanustamine ja toitude rikastamine D-vitamiiniga sage ning seetõttu on vitamiinipuudust elanike hulgas vähem.

Foto: Tiina Kõrtsini

Iisraelis oli madal D-vitamiini tase COVID-19 haigetel seotud ka kõrgema riskiga haiglaravile sattumiseks. Belgias 186 COVID-19 haige ja ligi 3000 negatiivse kontrolli võrduses leiti COVID-19 patsientidel veidi madalamad D-vitamiini tasemed (18 vs 21 ng/ml) ja vitamiinipuudust oli COVID-19 patsientidel sagedamini kui kontrollidel (59% vs 45%) – pole tegelikult väga suured erinevused, eksole. Juulis juba seitsme uuringu kokkuvõttes (kokku 1368 patsienti USA-st, Euroopast ja Aasiast) leiti, et kehvema prognoosiga patsientidel on D-vitamiini veres vähem.

Itaalias leiti samuti, et mida madalam D-vitamiini tase veres, seda suurem tõenäosus, et COVID-19 haigestumisega läheb vaja intensiivravi. Siin oli juba gruppidevaheline D-vitamiini taseme erinevus märgatav: haiglaravi vajanud patsientidel 18, kerge COVID-19 patsientidel 30 ja kontrollgrupi patsientidel 25 ng/ml. Intensiivravile sattunute keskmine D-vitamiini tase oli 14 ja surmaga lõppenud juhtudel veelgi madalam – 13 ng/ml (see on konverentsi uudis, veel publitseerimata).

Ja kõige värskem vaid eelmise nädala lõpust tulnud töö USA-st, kus normaalse D-vitamiini tasemega patsientidest suri COVID-19 kätte 10% ja vitamiinipuudusega patsientidest suri 20% .

Kokkuvõte

D-vitamiin on odav ja ohutu ning D-vitamiini puuduse vältimine on sel sügisel ilmselt tähtsam kui varem. Erilist tähelepanu tuleks pöörata riskigruppidele, kusjuures COVID-19 raske kulu riskigrupid ja D-vitamiini puuduse riskigrupid kattuvad üsna suures osas: eakad, krooniliste haigustega patsiendid, rasvunud, hooldekodude elanikud, vähemusrahvuste esindajad (vähemalt mujal maailmas, Eesti kohta mul andmed puuduvad).

D-vitamiini puudus suurendab vastuvõtlikkust viirushaiguste suhtes ja seega puuduse vältimine võib olla üks viis ülemiste hingamisteede haigestumiste vähendamiseks.

Kas D-vitamiin kaitseb ka COVID-19 nakatumise või raske kulu eest? Praegused uuringud seda veenvalt tõestada ei suuda, aga peaaegu kõik viitavad nagu ühte suunda.

Päris hea tõenduse saamiseks on vaja topeltpimedaid juhusliku jaotusega platseebokontrollitud uuringuid, mida praegu veel pole. Õnneks on käimas juba mitmeid töid, mis COVID-19 ja D-vitamiini seoseid käsitlevad, näiteks clinicaltrials.gov kliiniliste uuringute registreerimise platvorm annab „covid+vitamin d“ päringule 52 vastust. Aga seni kui nende uuringute vastuseid pole, on meie peres igatahes üks ja sama D-vitamiini purk nii mulle kui põnnile.

Artikli täisteksti saab lugeda SIIT