Koroonaviirusega on hakanud nakatuma ka lapsed ja vanemaealised, oodata on haiglate koormuse kasvu

Sepa sõnul on Eestis haigestumus endiselt tõusutrendis ja seda peamiselt Harjumaa, Ida-Virumaa ja Võrumaa arvelt. Hea uudisena tõi ta välja selle, et Ida-Virumaal on lõpuks trend, et tervenenuid on rohkem kui nakatunuid.

Endiselt toimub enamus nakatumisi pereringis ja tööringis ning viirus on levinud ka koolide kaudu. „Mõnevõrra huvitav on see, et kui enne oli meil haigestunuid enim 30-40aastaste hulgas, siis nüüd on see viimastel nädalatel liikunud ka koolilaste ja vanemate kui 40aastaste hulka. See käib kokku meie tähelepanekuga, et koroonaviirus on liikunud kooli ja töökohtade kaudu, kust see siis koju tuuakse. Selgesti ilmestub viimasel kahel nädalal vanemate kui 50aastaste nakatunute hulga kasv. See annab meile põhjust valmistuda selleks, et lähiajal on ilmselt suurem nõudlus haiglakohtade järele,“ rääkis ta.

Euroopa vaates on Sepa sõnul haigus samuti jõudsalt levimas. Teistes riikides on sarnaselt Eestile nakkuskolded, mitte suur üleriigiline levik. Liigsuremust pole väga näha. Kõige hullem on suremus Portugalis, Hispaanias ja Belgias.

Balti riikides on olnud mulje, et Lätis on asi kontrolli all, kuid Sepa sõnul on lähipäevil ka seal hakanud viirus pead tõstma. Teiste põhjamaadega võrreldes on Eesti keskmisel tasemel. Ka seal on viirus kasvutrendis välja arvatud Norras, kus on viirus veidi taltunud. 

Sepp paneb inimestele südamele, et viiruse leviku takistamiseks on vaja hoida head kätehügieeni. Samuti soovitab ta võimalusel kanda maski näiteks ühistranspordis ja mujal rahvarohketes kohtades. Ta soovitas kõigil alla tõmmata ka HOIA äpi. Seda soovitab teha ka sotsiaalminister.

Kiik seletas lahti seda, kuidas valitsus plaanib riigieelarvega koroonast tulnud tervisekriisi lahendada. „Oluline on see, et valitsus mõistab, et kriis vajab ka eelarveliselt lisatuge. Mul on hea meel, et see hoiak kajastub ka selgelt numbrites. Eelarvega saab tervisevaldkond lisaks 200 miljonit eurot, mis jaguneb terviseameti, haigekassa ja muude tervishoiuasutuste vahel. Osa sellest rahast taotleme Euroopa Liidust,“ rääkis ta ja lisas, et rahaga plaanitakse ka parendada ka murekohti, näiteks haiglatesse palatikohtade lisamise või hooldekodude toetamisega. „Need vahendid eraldati ja me arvestame, et asi jätkub nii ka järgmistel aastatel,“ sõnas ta.

Eraldi toob Kiik välja ka investeeringud. Näiteks väiksemate maakonnahaiglate korrastamiseks raha eraldamine ja suurematele haiglatele, nagu Tartu Ülikooli Kliinikumi, investeeringuteks raha süstimine. Lisaks taotleb valitsus Euroopast 380 miljonit eurot Tallinna haigla rajamiseks. „Jah, saame aru, et see haigla ei tõuse üleöö ja kohe praegu suurt ei aita, aga peame arvestama, et haigused levivad meil aastaringselt. Peame mõtlema ka tuleviku peale, mis seis on meil tervishoius viie, kümne ja kahekümne aasta pärast,“ selgitas ta.