Terviseameti juht avalikustas, kui palju on inimesi Eestis tegelikult koroonasse surnud
„See on praegu kõige olulisem näitaja ja see on ka põhjus, miks me ei reageeri sellele numbrile [nakkuskordajale], mis läheneb tegelikult juba viiekümnele,“ selgitas ta.
Härma sõnul on praegu parim aeg koroonaviiruse läbi põdemiseks, sest inimesel, kes on kogu suve terve olnud, korralikult trenni teinud, hästi toitunud ja väljas jalutanud, on tugevam immuunsüsteem ja ta saab selle haigusega paremini hakkama.
Algselt kokku loetud sadakond koroonasurma vähendati mingil hetkel 64 peale kui arvestati välja need surnud, kelle eluküünla võis kustutada vanadus või muud haigused. Härma sõnul on praeguse seisuga 17 inimest, kellel ei olnud surmapõhjuste seas teisi kaasnevaid haigusi märgitud.
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juht Gleb Denissov selgitas, et üldjuhul märgitakse inimese surmateatisele rohkem kui üks diagnoos ja nii käitutakse ka Covid-19 patsientide puhul. Patsiendil võib olla enne nakatumist kroonilisi haigusi, mis ei põhjustanud tema surma. Küll aga peetakse viiruste puhul oluliseks peale nakkust märkida surma põhjuse teatisele kopsupõletikku ja muid viiruse poolt põhjustatud seisundeid. „Kõige olulisem on pöörata tähelepanu surma algpõhjusele, mis valitakse surma põhjuste registris vastavalt WHO reeglitele. Nende reeglite kohaselt on surma algpõhjus haigus või vigastus, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada,“ seletas ta.
WHO koostas Covid-19 jaoks eraldi klassifikatsiooni koodi ja väljastas juhendid Covid-19 patsientide surma põhjuse dokumenteerimiseks ja algpõhjuse valimiseks.
„Kuna Covid-19 riskirühmas on eakad inimesed, siis mitmete haiguste märkimine surma põhjuse teatisele on üsna loomulik. Sellistel juhtudel võib surma algpõhjuse valimine sõltuda surma vahetust põhjusest. Näiteks võib tuua vähki, millel on metastaasid peaajus. Sel juhul surma algpõhjuseks sai vähk (vähikolle ajus), mitte Covid-19, kuigi viiruse kohta on märge olemas,“ täpsustas Denissov.
Kommentaarid (0)